Raport: Soome ei ole enam Venemaa jaoks väga tähtis mõjutussihtmärk

Vene president Vladimir Putin ja Soome riigipea Sauli Niinistö Helsingis 2019. aasta 21. augustil.

FOTO: AP / Scanpix

Soome ei ole enam Venemaa jaoks nii tähtis mõjutamise sihtmärk kui NSV Liidu ajal, selgus Soome riiginõukogu kantselei (VNK) tellitud raportist, mis avaldati esmaspäeval.

Raporti kohaselt ei pea Venemaa enam Soomet mõjukaks Euroopa Liidu riigiks. See vähendab Venemaa huvi keskenduda oma strateegilises kommunikatsioonis Soomele.

«Venemaa juhtkonnas ei usuta sellesse, et Kremli sõnumid Brüsselisse kulgevad Helsingi vahendusel või et soomlastest oleks märkimisväärset lisaväärtust Venemaa huvide ja seisukohtade selgitamises,» märgiti raportis.

See ei tähenda aga, et praegune Venemaa ei mõjutaks enam Soomet. Raporti koostajate hinnangul ei ole mõjutamine enam nii plaanipärane kui NSV Liidu ajal ning Soome jaoks ei ole enam olemas ka sellist mõjutussüsteemi kui tol ajal.

Tellitud raporti «Govorit Moskva - räägib Moskva» koostamist juhtis endine luureülem, kontradmiral Georgij Alafuzoff.

Raport keskendub Venemaa kõrgeima juhtkonna kommunikatsiooni. Muu infomõjutamine nagu netitrollid on jäetud sellest välja.

VNK tellis raporti 2019. aasta veebruaris konsultatsioonifirmalt Eurofacts.

Milline riik on Soome praeguse Venemaa silmis? Raporti hinnangul on see langenud Venemaa strateegilises mõtlemises kategooriasse «sõbralik riik, kellega ei ole probleeme». Soome on hea naaber, kellega hoitakse aktiivselt ühendust, kuid mõjutamine on NSV Liidu aegadega võrreldes selgelt piiratum.

Soome äratab venelastes ja Venemaa strateegilises kommunikatsioonis vähem kirgi, kui seda võib arvata Soome meedia viisist jälgida Venemaad.

Sestap tuleb Soomel teha palju tööd, et teha end Moskvas kuuldavaks ja mõistetavaks, ütlevad raporti autorid. Suhete hoidmise keskmes on presidentide kohtumised.

Soome kuulumine Euroopa Liitu on Venemaa mõttemaailmas juba aktsepteeritud ja kinnistunud, kuid Soome võimalik NATO liikmesus muudaks Soome positsiooni suhtes Venemaaga. Kuigi Venemaa on öelnud, et peaks sellist otsust Soome õiguseks, on Moskva hoiatanud Soomet liikmesuse negatiivsete mõjude eest Soome ja Venemaa suhetes.

Raportis esitatakse ka seitse soovitust Venemaa, Euroopa Liidu ja Soome vahelise strateegilise kommunikatsiooni arendamiseks.

Soome peaks tugevdama suhteid Peterburi regiooniga ja suurendama dialoogi Venemaaga. Vene keele ja vene kultuuri õpetamist Soomes tuleks toetada ja samal ajal tugevdada ajaloo ja allikakriitika õpetamist. Selliseks õpiksid soomlased mõistma paremini Venemaad ja tuvastama endale suunatud mõjutamiskatsed.

Samuti soovitatakse tugevdada meedia ja eraldi rahvusringhäälingu Yle välisuudiste poolt, et uudised toetuksid rohkem Soome ajakirjanike tähelepanekutele ja vähem suurte lääne uudisteagentuuride uudistele. USA AP, Prantsusmaa AFP ja Suurbritannia Reutersi vahendatud uudistel on suur roll Soomes avaldatud välisuudistes.

«Soome oma tõlgendus on võtmeküsimus,» ütlesid raporti koostajad.

Nad soovitavad ka korraldada Soomes «Euroopa julgeolekuga ulatuslikult seotud kõrgetasemeline rahvusvaheline seminar».

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles