Võimukriitiline Pakistani ajakirjanik leiti Rootsist surnuna
/nginx/o/2020/05/04/13082852t1h4af9.jpg)
Kahe kuu eest kadunuks jäänud Rootsis poliitilise pagulasena elanud Pakistani ajakirjanik Sajid Hussain leiti politsei teatel surnuna. Kuigi korrakaitsjad esialgsetele tõenditele tuginedes kuritegu ei kahtlusta, peavad ajakirjanike ühendused siiski võimalikuks, et toimunuga on seotud Pakistani luure või mõni islamiterroristlik organisatsioon.
Rootsi politsei kõneisik Jonas Eronen ütles AFP-le, et Hussaini surnukeha leiti 23. aprillil Fyrise jõest Uppsala lähedal.
Belutšistanist pärit 39-aastane Sajid Hussain töötas Uppsalas osaajaga õpetajana ning jäi kadunuks 2. märtsil. Ühenduse Piirideta Ajakirjanikud andmetel nähti teda viimati sisenemas Stockholmist Uppsalasse väljuvasse rongi.
Hussain oli veebiajakirja Baluchistan Times peatoimetaja ning kirjutas narkokaubandusest, vägivaldsetest kadumistest ja vastuhakkudest. Väljaanne oli kriitiline ka Pakistani keskvõimu suhtes.
This is terribly sad, and disturbing. Pakistani journalists facing serious threats at home often move to the West for more safety. Sajid Hussain has been found dead in Sweden, where he had been missing for two months. He had lived there for several years. https://t.co/QsYe3TXyAg
— Michael Kugelman (@MichaelKugelman) May 1, 2020
«Lahkamine on mõnevõrra hajutanud kahtlusi, et ta oli kuriteoohver,» ütles Eronen. Politsei kõneisik lisas, et ehkki kuritegu pole täielikult välistatud, võib Hussaini surm olla ka õnnetuse või enesetapu tagajärg.
Organisatsiooni Piirideta Ajakirjanikud Rootsi haru juht Erik Halkjaer ütles AFP-le, et kuni kuritegu ei saa välistada, jääb alles risk, et surm on seotud Hussaini ajakirjanikutööga.
Piirideta Ajakirjanikud oletasid oma avalduses muuhulgas, et Hussaini surmale võis eelneda tema röövimine Pakistani luureametnike poolt. Ajakirjaniku koduprovintsis Belutšistanis tegutsevad ka Taliban ja ISIS, lisaks mitmed kuritegelikud ühendused, keda tema töö võis pahandada.
Pakistani ajakirjanikud on pidevalt silmitsi terve hulga jõudude – alates riigi võimsast luureteenistusest kuni mässulisteni – ähvarduste, hirmutamise ning rünnakutega, kirjutas The New York Times. Mittetulundusühing Ajakirjanike Kaitse Komitee on registreerinud üle 60 juhtumi, kus viimasel kolmel kümnendil on Pakistani ajakirjanike tapetud otseselt nende tööst tulenevalt.
Hussain saabus Rootsi 2017. aastal ning sai poliitilise varjupaiga 2019. aastal. Hussain lahkus koduriigist juba 2012. aastal, kuna teda ähvardati kriitiliste artiklite avaldamise tõttu.
«Ta oli kaastundlik ja kirjutas ulatuslikult belutši inimeste kannatustest,» kirjutas Baluchistan Times järelehüüdes oma peatoimetajale. «Tema töö põhjustas talle sageli probleeme, kuna võimudele ei meeldinud, et ta kirjutas Belutšistani keelatud lugudest, mis oli ka põhjus, miks ta pidi lahkuma ja eksiilis elama.»
Viimastel aastatel on belutši mässuliste tegevus piikonnas vaibunud, kuid viha Pakistani luureametite vastu püsib. Pakistani ametnikud on eitanud inimõiguste rikkumist piirkonnas, süüdistades Indiat mässu õhutamises.
Ka belutši mässulisi on süüdistatud vägivallas provintsis elavate teisest rahvusest inimeste vastu.
Pakistani välisministeerium on Hussaini kohta AFP-le kommentaaride andmisest keeldunud.
Sõltumatu ühendus Pakistani Pressiliit avaldas nädalavahetusel raporti meediavabadusest riigis.
«Keskkond, kus ajakirjanikud on valitsuse ja teiste ametnike põlguse sihtmärgiks ning kus neid tihti ähvardatakse oma töö tegemise eest nii verbaalselt kui ka füüsiliselt, loob sünge pildi ajakirjandusvabadusest ja Pakistani ajakirjanike julgeolekust,» teatas ühendus.