Pakistani ajakirjanikud on pidevalt silmitsi terve hulga jõudude – alates riigi võimsast luureteenistusest kuni mässulisteni – ähvarduste, hirmutamise ning rünnakutega, kirjutas The New York Times. Mittetulundusühing Ajakirjanike Kaitse Komitee on registreerinud üle 60 juhtumi, kus viimasel kolmel kümnendil on Pakistani ajakirjanike tapetud otseselt nende tööst tulenevalt.
Hussain saabus Rootsi 2017. aastal ning sai poliitilise varjupaiga 2019. aastal. Hussain lahkus koduriigist juba 2012. aastal, kuna teda ähvardati kriitiliste artiklite avaldamise tõttu.
«Ta oli kaastundlik ja kirjutas ulatuslikult belutši inimeste kannatustest,» kirjutas Baluchistan Times järelehüüdes oma peatoimetajale. «Tema töö põhjustas talle sageli probleeme, kuna võimudele ei meeldinud, et ta kirjutas Belutšistani keelatud lugudest, mis oli ka põhjus, miks ta pidi lahkuma ja eksiilis elama.»
Viimastel aastatel on belutši mässuliste tegevus piikonnas vaibunud, kuid viha Pakistani luureametite vastu püsib. Pakistani ametnikud on eitanud inimõiguste rikkumist piirkonnas, süüdistades Indiat mässu õhutamises.
Ka belutši mässulisi on süüdistatud vägivallas provintsis elavate teisest rahvusest inimeste vastu.
Pakistani välisministeerium on Hussaini kohta AFP-le kommentaaride andmisest keeldunud.
Sõltumatu ühendus Pakistani Pressiliit avaldas nädalavahetusel raporti meediavabadusest riigis.
«Keskkond, kus ajakirjanikud on valitsuse ja teiste ametnike põlguse sihtmärgiks ning kus neid tihti ähvardatakse oma töö tegemise eest nii verbaalselt kui ka füüsiliselt, loob sünge pildi ajakirjandusvabadusest ja Pakistani ajakirjanike julgeolekust,» teatas ühendus.