Haitilaste valik: kas surra täna nälga või homme viirusesse?

Haiti pealinna Port-au-Prince'i elanikud aprillis avaliku kraani juures vett võtmas.

FOTO: JEANTY JUNIOR AUGUSTIN / REUTERS / SCANPIX

Kui uus koroonaviirus esimest korda Haitil tuvastati, haaras võime ja abitöötajaid paanika, sest riigi tervishoiusüsteem on haledas seisukorras – pandeemia majanduslikud tagajärjed võivad Kariibi mere riigis aga osutud vaestele inimestele haigusest endast palju surmavamaks, eriti kuna USA kasvav tööpuudus tähendab paljudele haitilastele välismaal elavate sugulaste rahaülekannete katkemist.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Laupäevase seisuga oli Covid-19 tõttu Haitil ametlikel andmetel surnud kõigest kaheksa inimest, kuid epideemia on seal endiselt algusjärgus. Koju jäämine ja teistest inimestest eemale hoidmine on haitilastest suurele osale luksus, mida nad endale lubada ei saa, sest vaid vähesed töötavad ametlikult.

Juba ammu enne seda, kui koroonaviiruse pandeemia pani maailma majandusele oma pitseri, hoiatas ÜRO, et 40 protsenti haitilastest vajab 2020. aastal erakorralist humanitaarabi. Ühendus ennustas, et alates märtsist on kolmel miljoni haitilasel tõsiseid probleeme toidu hankimisega ehk et nad on näljahädast vaid sammu kaugusel.

Haitilaste diasporaa mujal maailmas on pikka aega olnud see eluliin, mis on hoidnud oma rahasaadetistega riiki veelgi halvavamasse vaesusesse langemisest: välismaal elavad haitilased saadavad koduriiki igal aastal üle kolme miljardi USA dollari, mis moodustab umbes kolmandiku Haiti SKTst.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles