Oli Josip Broz Tito heatahtlik ühteliitja või võimuahne diktaator? Jugoslaavia liidri 40. surma-aastapäeval käib endiselt tuline vaidlus Balkani oma võimu alla ühendanud mehe pärandi üle, kelle surmale järgnenud kümnend tõi esile rahvaste vahel valitsenud vastuolud, mis päädisid verise konfliktiga.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kasutades segu karismast ja sunnist hoidis Tito Jugoslaavia rahvaid koos peaaegu 40 aastat kuni oma surmani 87-aasta vanuselt 4. mail 1980.

Kriitikud rõhutavad, et Tito vangistas oma poliitilisi vastaseid ning üksjagu on neid, kelle arvates tema katsed rahvustundeid alla suruda lõid selle pinge, mis lõpuks lahvatas verevalamisena.

Samal ajal trügib pinnale ka nn jugonostalgia, mis meenutab soojalt aega, kui Balkani riikide vahel polnud piire ning rahvas elas külluses, millest mitmel pool piirkonnas praegu ainult unistada võib.