Euroopa Liit Lääne-Balkani riikidele: me pole teid unustanud

Euroopa Liidu peakorter Brüsselis. Foto: AP / Scanpix

Ajal, mil koroonaviiruse kriis on teinud Euroopas piiriületuse keerukamaks ning neelab ressursse, püüab Brüssel oma Balkani naabritele kinnitada, et nende vajadused ja liikmelisuse unistus pole unustatud.

Euroopa Liidu tippkohtumine kuue liituda sooviva Balkanimaaga pidi algselt toimuma kolmapäeval Zagrebis.

Nüüd aga toimuvad kõnelused Euroopat raskelt tabanud koroonaviiruse pandeemia tõttu virtuaalselt.

Vähem kui 500 kinnitatud viirusesurmaga on Lääne-Balkani riigid vältinud viiruse sellist laastamistööd, nagu sai osaks Euroopa enim kannatada saanud maadele.

Küll aga on vaese piirkonna nõrgad majandused mures majandusliku tagasikäigu pärast ning küsivad ärevalt, milline on nende tulevik, kui Euroopa Liit keskendub iseenda hakkamasaamisele.

Euroopa Liidule lootvaist riikidest on liitumiskõnelustega kõige kaugemal Montenegro ja Serbia, kelle varaseim liitumistärmin on seatud 2025. aastale.

Nende järel on Põhja-Makedoonia ja Albaania, kes pärast kuid kestnud viivitust said märtsis protsessi alustamiseks rohelise tule.

Saba lõpus on Kosovo ja Bosnia, kes alles ootavad kindlat kandidaadistaatust.

Pärast kriitikat algselt aeglaste sammude eest viirusekriisi juhtimisel on Brüssel nüüd püüdnud kinnitada oma toetust liidu kagupiiri taha jäävatele naabermaadele.

See kampaania tuleb pärast seda, kui viimastel aastatel regioonis kanda kinnitada püüdev Hiina teenis aplausi kiirelt abiks saadetud maskide ja muu kaitsevarustuse eest.

Sellest saadik on Euroopa Liidu ametikandjad rõhutanud, et liit on juba viimastel aastakümnetel teinud märkimisväärseid investeeringuid Balkanimaade tervishoiusüsteemi, millele lisanduvad värsked abisüstid koroonaviirusega võitlemiseks. 

Enne kolmapäevast tippkohtumist teatas Brüssel täiendava 3,3 miljardi euro eraldamisest regioonile, et võidelda viirusega ning aidata kaasa sotsiaalsele ja majanduslikule taastumisele.

«Meil on eriline vastutus aidata selle pandeemia puhul meie partnereid Lääne-Balkanil, kuna nende tulevik on Euroopa Liiduga seotud,» ütles Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen avalduses. Ta lisas, et toetuspakett «kinnitab tugevat solidaarsust».

Diplomaatiline allikas kinnitas AFP-le Brüsselist, et tippkohtumine «näitab Euroopa Liidu uuendatud kohustust anda Lääne-Balkani regioonile Euroopa perspektiiv».

Kohtumise eesmärke avav Euroopa Liidu avaldus kasutas sama keelt, mainimata siiski sõnu nagu «liikmesus» või «laienemine».

Pärast praeguse Euroopa Liidu eesistujamaa Horvaatia liitumist blokiga 2013. aastal on tõus muutunud mõõnaks ning isu uusi liikmeid vastu võtta on vähenenud.

Eelmise aasta oktoobris põhjustasid Prantsusmaa ja Holland tormilisi proteste, kui leidsid, et vastuvõtuprotsess tuleb enne Skopje ja Tiranaga kõneluste alustamist ümber kujundada.

See kahandas Euroopa Liidu usaldusväärsust regioonis, kus paljud leidsid, et Euroopa Liit ei pea kinni Skopjele ja Tiranale antud lubadustest ega hooli nende läbiviidud reformidest.

Märtsis said nad siiski rohelise tule, kuid siiani pole määratletud kõneluste alustamise aega ning need võivad aastateks pidurduda. Kardetakse ka, et koroonaviiruse pandeemia võib teema veel enam tagaplaanile suruda.

«Laienemisteema on Euroopa Liidu prioriteetide reas väga madalal kohal,» ütles Horvaatia poliitikaanalüütik Senada Šelo Šabić, märkides, et kõrgel pole see olnud algusest saadik.