/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/05/13084501t1hb132.jpg)
Venemaal Komis Ussinski linnas sattus segastel asjaoludel korrusmaja seinale Suure Isamaasõja aastapäevale pühendatud plakat, millel oli kujutatud Nõukogude Liidu vastu Jätkusõjas sõdinud soomlane püstolkuulipildujaga Suomi.
FOTO ⟩ Komis pandi Suure Isamaasõja võitu tähistavale plakatile Soome sõdur (15)
Plakatil on lisaks Soome sõdurile põhjapõder, kiri «Võidupüha 9. mai» ning luuleread, mis kutsuvad «vaikuses seisatama ja langetama pea polaarjoone taga suures sõjas võidelnud inimeste ja põtrade mälestuseks».
Korrusmajale paigutatud suuremõõduline plakat ulatus läbi kuue korruse. Pahandus tekkis, kui ajaloohuvilised said aru, et 9. maile pühendatud plakatil on hoopis vaenuväe esindaja.
Soome pildiarhiivis on plakatil kasutatud foto nime all «Lapi sõdur» ja selle tegi 1944. aasta 4. mail sõjaväelane Oswald Hedenström, kirjutab Ilta-Sanomat.
Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 1941. aasta 25. juunist kuni 1944. aasta 19. septembrini, mida Soome ajalookäsitluses loetakse Talvesõja jätkuks.
Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel ning osa Teisest maailmasõjast. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soomet. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941.
Termin Suur Isamaasõda oli kasutusel NSV Liidus ja on kasutusel Venemaal, mujal maailmas nimetatakse seda Teiseks maailmasõjaks.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/05/13084501t1hb132.jpg)