Väike koroonaviirus rikkus Putini suured plaanid

Vene president Vladimir Putin.

FOTO: AP/Scanpix

Vladimir Putinil olid kevadeks umbes sellised plaanid: aprillis annavad venelased rahvahääletusel heakskiidu presidendi ettepanekutele Venemaa põhiseaduse muutmiseks ning mais tähistatakse suurejooneliselt 75 aasta möödumist Nõukogude Liidu võidust Teises maailmasõjas.

Kuid rahvahääletused ja võiduparaad jäid pidamata, sest suur Venemaa ei saanud koroonaviirust kontrolli alla. Lisaks kukkus kolinal riigi suurima sissetulekuallika, nafta hind.

Sõltuvus naftast, valitsuse tegevusetus ning rahva teostamata jäänud ootused elatustasemele on varemgi Venemaad painanud probleemid. Nüüd teravnesid need kõik väga lühikese aja jooksul ennenägematul määral, kirjeldab praegust olukorda Jussi Lassila, Soome välispoliitika instituudi teadur.

«Kahtlemata on see Putini valitsuse seni raskeim katsumus ,» arvas Lassila.

Koroonapandeemia areneb Venemaal suurel kiirusel. Ka teisipäeval registreeriti kogu riigis taas üle 10 000 nakkusjuhu ning pea sada uut koroonasurma viimase ööpäeva jooksul. Sellest hoolimata kavatsetakse piirangute leevendamisega alustada juba järgmisel nädalal.

Suhtes rahvastikuarvuga on Venemaal registreeritud pea tuhat nakkusjuhtumit ja kümme surmajuhtumit miljoni elaniku kohta. Seda on suhteliselt vähe, võrreldes näiteks Soomega ning arvataksegi, et tegelikud arvud on märkimisväärselt suuremad.

Venemaal pole organiseeritud opositsiooni, mis pakuks alternatiivi riigi ametisolevale valitsusele.

«Teisalt on saanud üha selgemaks, et Putini valitsus on olnud täiesti abitu, lausa erakordselt abitu selle kriisiga toimetulekul. Tehtud vigadele on järgnenud uued vead. Pole võimalik leida ühtegi õnnestunud hetke,» hindas Lassila.

Tema sõnul sõltub tulevikus palju sellest, milliseid samme astub rahvaküsitluste andmetel olulisel määral rahva usaldust kaotanud Putin oma positsiooni tugevdamiseks.

«Praegusel kursil enam jätkata ei saa ning midagi peab ette võtma, kuid kardan väga, et kui midagi tehakse, siis see vaid süvendab probleeme,» ennustab Lassila.

Harva sõna võtnud Putini sõnumid on olnud vastuolulised. Ta on kirjeldanud olukorda murettekitavana, kuid rääkinud samas ka piirangute leevendamisest. Katse lükata koroonakriisi vastutus ja tagajärjed regioonide juhtide õlgadele pole Lassila sõnul õnnestunud.

Mõra valitsuse ja eliidi vahel pole Venemaal veel nähtav, kuid ka see on võimalik, kui pikaleveninud kriis hakkab ähvardama ühiskonna ja majanduse alustalasid. Nende seas on ka Venemaa majanduskriisidega toimetulekuks kogutud rahapuhvrid, mida on juba kasutatud rubla väärtuse hoidmiseks.

«Kui kriisifondi rahasid hakatakse kasutama erinevate tulekahjude kustutamiseks, kuid uusi sissetulekuid pole, siis hakkavad mõningad poliitilised rühmitused tõlgendama olukorda nii, et nüüd on vaja säilitada oma positsioon võimalikus võimuvõitluses ja suuremat sorti poliitilises segaduses,» mõtiskleb Lassila.

Tema hinnangul sellist asja praegu veel silmapiiril ei kuma, kuid võimalike sündmuste kiirus võib tulla üllatusena.

Lassila sõnul hakkab juba muutuma müüdiks nõukogude ajast pärit kuvand venelastest kui sitketest raskete aegade üleelajatest. Ajad on muutunud ja ootused kasvanud. Rahvas on juba harjunud teatud vabaduste ja elatustasemega.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles