Pandeemiaaegne tippkohtumine saadab Lääne-Balkanile sõnumi tuleviku kohta

ELi liidrid Lääne-Balkani riikide valitsusjuhtidega 16. veebruaril Brüsselis. ELi-Lääne-Balkani tippkohtumine toimub olude sunnil üle videosilla.

FOTO: Virginia Mayo/AP/Scanpix

Kui kõik oleks läinud plaanikohaselt, siis kohtuksid Euroopa Liidu liidrid täna Horvaatia pealinnas Zagrebis silmast silma oma Lääne-Balkani kolleegidega. 

Horvaatia eesistumise üheks olulisimaks sündmuseks saama pidanud tippkohtumine toimub aga pandeemia tõttu elektrooniliselt ning ühisdeklaratsiooni mustandiga tutvunud portaali Euractiv teatel on ELi laienemisküsimuse asemel tähelepanu pandeemiavastasel võitlusel regioonis. Muu hulgas ka ELi 3,3 miljardi euro suurusel abipaketil.

Kuigi mitmed Lääne-Balkani eksperdid on Politico teatel pettunud, et laienemist ei ole ühisdeklaratsioonis välja toodud, on ELi poolt üritatud mõista anda, et tippkohtumine ise on selge märk sellest, et riike soovitakse ELis näha.

Sellest on märku andnud nii Horvaatia peaminister Andrej Plenković kui ka Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Oliver Varhelyi. Volinik ütles DW-le, et pandeemia ajal tippkohtumise pidamine on signaal sellest, et piirkond on ELi jaoks prioriteetne ning neid võetakse tõsiselt. Voliniku sõnul tugevdas pandeemia ELi pühendumust regioonile. «Kui vaadata seda, mida me oleme teinud ja Lääne-Balkanile kohale toimetanud, siis näed, et oleme pakkunud kohest abi kõigile riikidele,» rääkis Varhelyi DW-le.

Kuigi Serbia, Albaania, Põhja-Makedoonia, Kosovo, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina sooviksid kõik ELiga liituda ning riigid toetuvad nii poliitiliselt kui majanduslikult suuresti ELi abile, on mõned sealsed riigijuhid olnud valmis kodumaal poliitiliste punktide skoorimise nimel ELiga tõrelema.

See on omakorda andnud võimaluse Hiinal, Venemaal ja Türgil sekkuda ning oma mõjuvõimu suurendada. Eriti läks Hiina maskidiplomaatiaga kaasa Serbia president Aleksandar Vučić, kes ründas märtsi keskel Brüsselit, öeldes, et Euroopa solidaarsust ei ole olemas ja tegu on muinasjutuga. Selle asemel pöördus Vučić abipalvega Hiina presidendi Xi Jinpingi poole, keda ta sõbraks ja vennaks kutsus.

Hiina haaras võimalusest kinni ja saatis fanfaaride saatel Serbiasse esimese abisaadetise enne ELi, sama tegi ka Venemaa. Hiinalt said abi kõik Lääne-Balkani riigid peale Kosovo. Ehkki EL eraldas portaali European Western Balkans teatel pärast Vučići kriitikat riigile 15 miljonit eurot kohest rahalist abi ning hiljem on Lääne-Balkani riigid kaasatud ka ühishangete juurde, käis Hiina abiga kaasas ulatuslik PR-projekt, et ülistada Hiina tegevust kriisi ajal.

ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell hoiatas aprilli keskel, et Hiina nn lahkuspoliitika peidab endas ka geopoliitilist komponenti ning katset mõjuvõimu suurendamiseks. Lääne-Balkani riigid on Hiinalt viimastel aastatel märkimisväärset tähelepanu saanud, kuna Peking on suurendanud investeeringuid ja piirkonnale antavaid laene, lootes regiooni pikaajaliselt endaga majanduslikult siduda.

Varhelyi usub, et need probleemid Serbiaga on nüüdseks unustatud, kuna Vučić on hiljem ELi abi eest tänanud. Üks ELi diplomaat ütles Reutersile, et tippkohtumine saadab sõnumi, et EL soovib Lääne-Balkani riikide liitumist, kuid mitte ainult. «Ütleme ka, et te ei saa hiinlastele ja venelastele pugeda siis, kui see teile kasulik on.»

Euroopa Liidu abipakett

  • Euroopa Komisjon teatas 3,3 miljardi euro suurusest abipaketist nädal aega tagasi, selgitades, et sellega pakutakse otsest abi pandeemiaga võitlemisel, aga aidatakse kaasa ka sotsiaalsele ja majanduslikule taastumisele.
  • Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul on ELil eriline kohustus Lääne-Balkani riike aidata, kuna nende tulevik on selgelt ELiga seotud.
  • 38 miljonit eurot on mõeldud tervishoiusektori viivitamatuks toetamiseks.
  • 389 miljonit eurot läheb sotsiaal-majanduslikuks taastumiseks.
  • 455 miljoni euro suurune pakett on mõeldud majanduse taaskäivitamiseks.
  • Lisaks tehakse ettepanek 750 miljoni euro suuruse makromajandusliku finantsabi andmiseks. Paketis sisaldub ka Euroopa Investeerimispanga 1,7 miljardi euro suurune abipakett.
  • EL annab 4,5 miljoni eurot humanitaarabi haavatavate pagulaste ja rändajate toetamiseks ning 8 miljonit eurot piirkonnas asuvate põgenikelaagrite pakiliste vajaduste rahuldamiseks.

Allikas: Euroopa Komisjon

Tagasi üles
Back