Diplomaadid: ÜRO kinnitas vene palgasõdurite kohalolu Liibüas

Liibüa idaosas paiknevas Benghazi linnas, mis hetkel on mässulise väepealiku Khalifa Haftari kontrolli all, 5. mail tehtud fotol eskordib Haftari-meelne sõdur keskvalitsuse eest võidelnud meest, kes võeti vangi varem pealetungi käigus pealinna Tripoli lähistel. Haftarile ustavad võitlejad kahtlustavad meest Süüriast saabunud palgasõdurite sekka kuulumises, kelle tõid Liibüasse nende sõnul väidetavalt Türgi võimud. Foto: AFP / Scanpix

President Vladimir Putiniga lähedastes suhetes oleva Venemaa poolsõjaväelise ühenduse Wagner Group palgasõdurid võitlevad Liibüas, ütlesid ÜRO diplomaadid kolmapäeval viitega ekspertide koostatud raportile selle Põhja-Aafrika riigi relvaembargo kohta.

Tegemist on esimese korraga, mil ÜRO on kinnitanud esmalt USA meedias esitatud väiteid, et rühmitus toetab Liibüa väepealikku Khalifa Haftari.

Moskva on eitanud seotust Wagner Groupi saatmisega Liibüasse.

Wagner Group on hämara taustaga julgeolekuvaldkonna erafirma, mille tuhanded alltöövõtjad on usutavasti osalenud sõjalistes konfliktides nii Süürias, Ukraina idaosas, Kesk-Aafrika Vabariigis kui mujalgi.

USA välisministeeriumi kõrge ametnik ütles AFP-le, et rühmitus on «tööriist Kremli Liibüa-poliitikas».

ÜRO raporti kohaselt on palgasõdurite kohalolu täheldatud Liibüas alates 2018. aasta oktoobrist, ütlesid AFP-le tundmatuks jääda soovinud diplomaadid, kuna dokumenti ei ole veel ametlikult avaldatud.

«Wagner on pakkunud tehnilist tuge sõjaväeliste sõidukite parandamises, osalenud lahingoperatsioonides ning võtnud osa mõjutamisoperatsioonidest,» seisis raportis.

Lisaks on Vene firma palgasõdurid seotud märksa spetsiifilisemate sõjaliste ülesannetega, näiteks võtavad osa suurtükiväelaste eelluurest, tegeledes muuhulgas ka elektroonilist laadi vastumeetmetega või tegutsevad snaiperitena.

Ekspertide sõnul ei ole võimalik tuvastada sõltumatult, kui palju Wagneri palgasõdureid Liibüas täpselt on, ent hinnanguliselt võib nende arv olla 800 ja 1200 vahel.

ÜRO Julgeolekunõukogule 24. aprillil esitatud raporti kohaselt on siiski Wagneri ja Haftari väejuhatuse vahel hõõrumisi.

Teksti näol on tegu ajakohastatud versiooniga ÜRO iga-aastasest detsembris edastatud raportist, mis tõi esile välismaiste relvastatud üksuste olemasolu nii Tšaadis kui Sudaanis, ehkki siis ei mainitud Wagnerit nimeliselt.

Raport kinnitas veel ühe Vene julgeolekuvaldkonna erafirma Russkije Sistemõ Bezopasnosti (RSB) osalust Liibüas, märkides, et viimased pakuvad sõjaväelennukitele hooldus- ja remonditeenuseid.

Samas on vaatlejatel raporti kohaselt pilk peal veel kahel organisatsioonil - Moran Security Groupil ja Schit Security Groupil.

Haftari-meelsed jõud on pidanud lahinguid pealinna Tripoli vallutamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuselt (GNA) juba enam kui aasta.

Välisriikide sõjavägede sekkumine on konflikti raskendanud, näiteks Araabia Ühendemiraadid ja Venemaa toetavad Haftari, samas kui Türgi toetab GNA tegevust.

Jaanuaris Türgi ja Venemaa osalusel sõlmitud relvarahu on korduvalt rikutud.

Wagneri osaluse konfliktis tõid esmakordselt päevavalgele The New York Times ja The Washington Post eelmisel aastal. Kui esimene neist hindas Wagneri palgasõdurite arvu 200 kanti, siis viimase hinnangul võib see number ulatuda mitme tuhandeni.

ÜRO raport ei soovita sanktsioone ühegi rühmituse vastu ega ühtki tegevust nende seotuse tõkestamiseks.

Raportis, mille teisipäeval esitas ÜRO peasekretär António Guterres Julgeolekunõukogule ning mille koopia sai AFP, mainis samuti võõrriigi palgasõdureid, ent ei nimetanud neist ühtki rühmitust nimeliselt. Samuti ei olnud selleski ülevaates soovitusi palgasõdurite vastu tegutsemiseks.