Kümme küsimust eestlasest euroametnikule: Joel Hirv

Postimees
Copy
Joel Hirv
Joel Hirv Foto: Silver Meikar

Parajasti otsitud erioskuste ja pisukese õnnega ei pruugi euroametnikuks saamine olla sugugi raske, märgib 2007. aastast Euroopa Parlamendis töötav Joel Hirv.

Brüsselisse saabudes asus Hirv tööle eurosaadiku assistendina. 13 aastat hiljem töötab ta kohal, mille täispikk ametinimetus on pikk: Euroopa Parlamendi presidentuuri peadirektoraadi õigusaktide direktoraadi õigusloome kvaliteedi üksuse E – välisasjad, eesti keele osakonna dokumentide haldur.

Hirv on esimene üheksast eurostruktuurides töötavast eestlasest, kes annab kümne küsimuse rubriigis aru enda taustast, tööst ja elust.

1. Mida ja kus te õppinud olete?

Suurema üldkonkursi puhul on sõelale jäämine keerulisem, sest võimekaid kandidaate on igal aastal kümneid tuhandeid, kelle seast osutub valituks ehk paarsada.

Olen õppinud riigiteadusi Tartu Ülikoolis ning rahvusvahelist poliitikat CERIS-ULB Brüsseli Diplomaatide Koolis; käin vabakuulajana Brüsseli Kuninglikus Kunstiajaloo ja Arheoloogia Instituudis.

2. Mis ajal ja miks te otsustasite minna ELi tööle?

Mulle ei meenu, et oleksin ise sellise teadliku otsuse langetanud. Küll aga mäletan selgelt, et üliõpilasena 2005. aastal esimest korda Euroopa Parlamenti külastades jõudsin hetkega äratundmisele, et siin on põnev töötada ning mind kõnetavad väärtused, mida liit kannab. Alustasin siin tööd 2007. aastal.

Joel Hirv
Joel Hirv Foto: Marian Lasak

3. Kui raske on saada euroametnikuks?

Kui kandidaadil on erioskused ja -teadmised, mida liit antud hetkel vajab, ning natukene õnne ka, siis pole see kuigi raske. Suurema üldkonkursi puhul on sõelale jäämine keerulisem, sest võimekaid kandidaate on igal aastal kümneid tuhandeid, kelle seast osutub valituks ehk paarsada.

4. Mis ameteid te enne pidanud olete (nii ELi struktuurides kui enne seda)?

Olen töötanud vabaühenduse esindajana, Euroopa Parlamendi liikme assistendina ja linnavolikogu nõunikuna, aga ka suvereporterina maakonnalehes nupukesi kirjutanud ja vallakeskuse poes kaalukaupa komme müünud.

5. Milles seisneb teie praegune töö?

Peamiselt töötan tõlketekstidega, kandes hoolt selle eest, et Euroopa Parlamendi vastuvõetud tekstid oleks eesti keeles nõuetekohaselt vormindatud, õiguskeeleliselt toimetatud ja õigeaegselt avaldatud.

6. Kuidas on koroonakriis teie töö- ja elukorraldust muutnud?

Kaugtööd tehes on kokkupuuteid töökaaslastega oluliselt vähem ja needki kohtumised on virtuaalsed. Töö on oma olemuses jäänud samaks – tekstid vajavad küljendamist, toimetamist ja avaldamist, kuid COVID-19 puhangu tagajärgede leevendamiseks tuleb kiireloomuliseks vastuvõtmiseks valmistada ette hulk õigusaktide tekste ning tähtajad selleks on napid.

7. Mis on teie suurim avastus seoses koroonakriisis muutunud elukorraldusega?

Taas kord on saanud kinnitust tähelepanek, et ainus püsiväärtus universumis on muutus.

8. Mis on teie kõige suurem mure seoses koroonakriisiga?

Muutustega seoses meenub mulle Kurt Vonneguti romaani «Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda» peategelase Billy Pilgrimi kontori seinal raamitud palve, et jaguks tasakaalukust leppida sellega, mida ei saa muuta, julgust muuta seda, mida saab, ning tarkust osata kahel alati vahet teha.

Joel Hirv
Joel Hirv Foto: Marian Lasak

9. Nimetage kolm Eesti asja, millest te Brüsselis enim puudust tunnete?

Lihtsus, vaikus ja seenelkäimine.

10. Nimetage kolm Brüsseli asja, millest te Eestis elades ilmselt enim puudust tunneksite?

Komplekssus, melu ja La Monnaie ooperihooaeg.

Copy
Tagasi üles