Kui Euroopa riigid hakkavad tegema lühikese etteteatamisajaga isetegevust, on liidul keeruline pidurit tõmmata. Meie julgeoleku seisukohalt on oluline Poola ning selle valmisolek Baltimaadega kriisis koostööd teha. Koroonapandeemia mõjul võib veelgi enam süveneda poliitiline lõhe Lõuna- ja Ida-Euroopa vahel. Itaalia juba näeb Hiinat ja Venemaad sõbralikematena kui Euroopa riike, tõi välja europarlamendi saadik Urmas Paet Postimehe podcast'is «Maailm taskus».

Paet argumenteeris, et kui Euroopa Liidu reaktsioonikiirust koroonakriisile vastamiseks on palju kritiseeritud, siis meeles tuleb pidada, et liit ei ole üks riik. Tema hinnangul ei olnudki Euroopa Liidul väga suurt mänguruumi, kui liikmesriigid hakkasid teistega konsulteerimata tegema otsuseid, et mingist kuupäevast on teiste ELi riikide kodanikel sisemine keelatud ning tavaliselt see kuupäev oli homme. Saab vaid loota, et nii EL kui liikmesriigid võtavad kriisist õppust ning hakkavad rahulikult läbi arutama, mida tulevikus saab teha paremini. 

Risk, et juba olemasolevad poliitilised lõhed Lõuna- ja Ida-Euroopa vahel süvenevad, on koroonakriisi mõjul selgelt olemas, mõtiskles europarlamendi saadik Urmas Paet. Näiteks Itaalias sai avaliku arvamuse küsitlus tulemuseks, et üle poolte itaallaste näeb kõige sõbralikuma riigina Hiinat, teisel kohal on Venemaa. Kõige ebasõbralikumate riikidena nähakse Saksamaad ja teisi Euroopa Liidu riike. 

Selline avaliku arvamuse kujunemine on probleemiks, sest hakkab mõjutama omavahelisi suhteid ning otsuseid, mida Euroopa Liit saab vastu võtta. Olukord on seda kurvem, et Itaalia arvamus ei peegelda tegelikkust. Mõned Hiinast ja Venemaalt tulnud abilennukid said suure tähelepanu osaliseks, kuid selle kõrval ei märgatud, et kõige suuremateks abistajateks olid siiski teised Euroopa kaasmaad. 

Koroonakriisi saatnud infosõda on eurooplaste seisukohalt andnud halbu tulemusi, sest pole osatud piisavalt vastu astuda liidu lõhestamisele. Tagantjärele eksiarvamusi parandama hakata on tunduvalt keerulisem, tundis Paet muret.

Vaatleme ka seda, kuidas Euroopa Liidu positsiooni maailmapoliitikas tugevdada, kas Hiina on enda positsiooni Euroopas nõrgestanud ning milliseid õppetunde peavad Euroopa riigid kriisist tegema.

Kommentaarid
Copy