:format(webp)/nginx/o/2020/05/08/13092201t1haee5.jpg)
Maailm peab koroonaviiruse pandeemia alistamiseks õppima minevikust ja töötama koos, ütlesid Euroopa liidrid reedel, Teise maailmasõja lõpu 75. aastapäeval.
Euroopa tähistab epideemia ajal 75 aasta möödumist maailmasõja lõpust (1)
Kuna aastapäevaks plaanitud paraadid ja mälestusüritused on pandeemia tõttu kas tühistatud või oluliselt koomale tõmmatud, tähistati võitu natside üle Euroopas ja USA-s sünges meeleolus.
Berliinis hoidsid Saksa president Frank-Walter Steinmeier ja kantsler Angela Merkel Neue Wache sõjamemoriaalile pärgi asetades teineteisest distantsi.
Stenmeier pidas hiljem õues kõne, kus ta kutsus rahvaid mäletama, kuidas nad ühendasid jõud võitlemaks natsismi türanniaga. Sama ühtsust on vaja üle 270 000 inimese tapnud viiruse alistamiseks, lausus ta.
«Meie, sakslaste, jaoks tähendab »ei kunagi iial« »ei kunagi iial üksi,«» ütles Stenmeier. «Me tahame maailmalt rohkem, mitte vähem koostööd, seda ka võitluses pandeemiaga.»
Paralleele maailmasõjaga tõmbas ka Briti peaminister Boris Johnson, kelle riik on üks koroonaviirusest kõige enam kannatanud Euroopas.
«Sel aastapäeval oleme me uues heitluses koroonaviirusega, mis nõuab samasugust rahvusliku jõupingutuse vaimu, mida te näitasite välja 75 aastat tagasi,» ütles ta kirjas veteranidele.
Kuninglike õhujõudude õhuakrobaatide rühm Red Arrows lendas üle Londoni kesklinna, samal ajal kui ringhäälingud mälestasid aastapäeva kahe vaikuseminutiga.
Kuninganna Elizabeth II peab televisioonis rahval kõne kell üheksa õhtul, samal ajal kui tema isa, kuningas George VI 1945. aastal võidukõne pidas.
Maailmajagu üritab hetkel tulla toime uue koroonaviiruse pandeemiaga, mis on nakatanud enam kui 3,8 miljonit inimest üle terve maailma.
Prantsuse president Emmanuel Macron osales tagasihoidlikul mälestustseremoonial Triumfikaare juures inimtühjal Champs-Élysées'l.
USA-s võtavad USA president Donald Trump ning tema abikaasa Melania osa mälestustseremooniast pealinnas Washingtonis.
Vene president Vladimir Putin tegi videopöördumise austerlastele sõja lõpu aastapäeva puhul, soovides neile õnne, rahu ja õitsengut.
Venemaal oli kavas sõjaväeparaad 9. mail, mil Venemaa tähistab sõja lõppu. Üritusest pidi osa võtma ka Prantsuse riigipea Macron. Plaane muudeti ning nüüd korraldatakse vaid sõjalennukite ülelend Moskvas Punase väljaku kohal. Laupäeval asetab Vene riigipea ka lilli tundmatu sõduri memoriaalile ja esineb telepöördumisega.
Kuigi Saksamaal ei korraldata tavaliselt natside kapituleerumise aastapäeval suurüritusi, kuulutas valitsus siiski välja riikliku püha.
President Steinmeier nimetas 8. mai «tänupäevaks», kuna Saksamaa vabastati natside terrori alt ja Euroopas taastati rahu.
«Täna võivad sakslased öelda: vabastamise päev on tänu päev!» lausus Steinmeier Berliinis toimunud tseremoonial.
«Selleks on kulunud kolm põlvkonda, et me saaksime seda kogu südamest tunnistada.»
Saksamaa Liitvabariigi ekspresident Richard von Weizsäcker ärgitas esimest korda 1985. aastal tähistama 8. maid kui vabastamispäeva.
/nginx/o/2020/05/08/13092202t1hec02.jpg)
Saksamaal on aga viimaste aastatega antisemitism taas päevakorda kerkinud, sealjuures on riigi parempopulistid mõistnud hukka Saksa riigi ametliku kahetsuse Kolmanda Reichi eest.
Erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) juht Alexander Gauland mõistis hukka avaliku arutelu 8. mai muutmise üle iga-aastaseks riigipühaks, nimetades kuupäeva Saksamaa «täieliku kaotuse päevaks».
Saksamaa Juutide Kesknõukogu presidendi Josef Schuster sõnas, et Gaulandi vaated on omased neonatsidele.
«Eesmärk on sakslaste kujutamine peamiselt ohvritena. Ma pean sellist ajaloo moonutamist ja natside kuritegude relatiivseks muutmist vastutustundetuks,» ütles Schuster päevalehele Neue Osnabrücker Zeitung.