Koroonaviirus mõjutab ebaproportsionaalselt Põhjamaade migrandikogukondi

Copy
Inimesed Stockholmi välikohvikus koroonapandeemiast hoolimata aega veetmas.
Inimesed Stockholmi välikohvikus koroonapandeemiast hoolimata aega veetmas. Foto: AFP / Scanpix

Koroonaviiruse puhang räsib Põhjamaades ebaproportsionaaselt migrandikogukondi, kes elavad sageli vaesemates oludes ja kellel puudub tihti ka kaugtöövõimalus.

Rootsi on äratanud oma leebete koroonameetmetega tähelepanu, aga hind on olnud kõrge. 3175 surmajuhtumit teeb keskmiselt 31 surma iga 100 000 elaniku kohta. Naaberriigis Taanis, mis rakendas varakult ranged meetmed, on seni olnud kaheksa surma 100 000 elaniku kohta. 

Rootsi immigrantide hulgas levisid juba varakult viirusepuhangu järel kuuldused, et see lööb eriti valusalt Somaaliast ja Iraagist pärit kogukondi. Eelmisel kuul teataski Rootsi rahvaterviseamet, et ligi viis protsenti koroonajuhtumeid on aset leidnud somaallaste hulgas, kelle osakaal Rootsi rahvastikus on alla ühe protsendi. 

Paljud nendest inimestest elavad hulgakesi väiksel pinnal, erinevad sugupõlved koos ning kaugtöövõimalused puuduvad.

«Keegi ei hooli Rootsi taksojuhtidest,» ütleb ka haigusega võidelnud taksojuht Razzak Khalaf.

Soomes tegi Helsingi linnavõim kindlaks, et umbes 200 juhtumit ehk 14 protsenti kõigist leidis aset somaallaste kogukonnas. Norras moodustavad immigrandid umbes 15 protsenti elanikkonnast, aga nende hulgas on olnud 25 protsenti kõigist koroonajuhtumitest.

Rootsi asepeaminister Isabella Lovin osutas intervjuus APle, et immigrantide suurem haavatavus on üldine nähtus.

Nii Rootsi, Norra kui Soome nõustuvad, et algul oli raskusi immigrantidele olukorra selgitamisel. Nüüd on üliõpilased Stockholmi lähedal immigrantidega asustatud alal jaganud infolehti somaali, pärsia, prantsuse ja teistes keeltes. Rootsi riigiepidemioloogi asetäitja Anders Wallensten kinnitab, et immigrante püütakse teavitada.

Õpetaja ja kogukonnaaktivist Rashid Musa arvas, et probleem on sügavam ega piirdu teavituseks vajaliku infopaberi tõlkimisega. «Rikkad inimesed saavad end karantiini panna, nad saavad oma suvemajadesse sõita,» ütles ta. Kommenteerides soovitust kodus töötada küsib ta, kuidas saab bussi- või taksojuht seda teha.

Selle ebakõla on anonüümse andemeuuringuga välja toonud ka teleoperaator Telia, kes andis rahvaterviseametile infot inimeste liikuvuse kohta. Andmed kinnitavad, et jõukama elanikkonnaga aladel töötatakse tõesti kodudes. Näiteks on oluline erinevus Stockholmi rikka Danderydi eeslinna ja Botkryka vahel, kus on palju esimese ja teise põlvkonna immigrante.

«Paljud meie inimesed on koroonaviirusse nakatunud,» kinnitab Akil Zahiri, kes aitab hallata Stockholmi äärelinnas asuvat mošeed.

Zahiri rääkis APle, et ta istus üksi Rootsi suurimas šiiitide mošees, koordineerides videokõnet kogudusega, et palvetada koroonaviirusse surnud kaaslase eest. Palve tuli läbi arvuti, katkestades tühjas mošees valitseva vaikuse.

Moslemite püha ramadaani ajal, kui inimesed päeval paastuvad, jättis mošee ära kõik avalikud üritused. Zahiri tuletas koguduse liikmetele meelde sotsiaalse vahemaa nõuet, keelitas inimesi Iftari ajal pärast päikeseloojangut koju jääma ning mitte jagama toitu sõpradega. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles