Koroonaviirust trotsivad migrandid pürgivad Euroopasse (1)

Foto: Jerome Delay / AP / Scanpix
Copy

Paljudel aafriklastel õnnestub vältida koroonaviiruse pärast kehtestatud piiranguid Saheli migranditeede keskpunktis Nigeris, et jõuda Vahemere poole viivale ohtlikule kõrbeteele ja lõpuks Euroopasse.

Migratsioonivoog on aeglustunud, aga mitte kokku kuivanud vaatamata tihedatele kontrollidele Nigeri pealinnas Niameys ning sagenenud julgeolekukontrollidele kõrbes, mille käigus on kinni peetud sadu inimesi, kes üritavad Euroopasse jõuda sama meeleheitlikult nagu alati.

«Gambialased, senegallased, malilased, nad kõik tahavad siia tulla,» ütles pensionil riigiametnik Alassane Mamane, kes elab Agadezis – kõrberistteel, mis on algustpunkt paljudele Liibüasse ja Vahemerele teel olevatele migrantidele.

Foto: ISSOUF SANOGO / AFP / Scanpix
«Üks migrant ütles mulle: «Ma pigem sureksin koroonaviirusse kui elaksin viletsuses.»,» sõnas Mamane.

«Üks migrant ütles mulle: «Ma pigem sureksin koroonaviirusse kui elaksin viletsuses.»,» sõnas Mamane.

Turvavõrgust läbi pääsemine on muutunud järjest keerukamaks.

Alates 2015. aastal paika pandud migrandivastasest plaanist, millega tugevdati patrulle, on julgeolekujõud intensiivistanud jälgimist, et kindlustada piiride kinniolek, et võidelda koroonaviirusega, ütles üks kohalik ametnik.

Endine inimsmugeldaja Idrissa Salifou kinnitas, et nüüd on läbipääs migrantidele palju keerukam. «Varem saime pisuthaaval üle, kuid koroonaviiruse vastaste meetmete tõttu (nagu piiride sulgemne), on tee tõesti blokeeritud,» sõnas ta.

Agadezi linnavaade.
Agadezi linnavaade. Foto: AKINTUNDE AKINLEYE/REUTERS / Scanpix

«Sõdurid kammivad piiri täispikkuses ööl ja päeval. Ning teisel poolel on liibüalased muutunud väga valvsateks,» lisas Salifou.

Nigeris, mis on üks maailma vaesemaid riike, on ametlikult tuvastatud vaid 781 koroonaviirusse nakatumist. Surnud on nende andmete kohaselt 42 inimest.

Niger on juba välja kuulutanud eriolukorra, sulgenud piirid Liibüa ja teiste naabritega ning ka eraldanud pealinna Niamey ülejäänud riigist.

Koroonaviirus mõjutab ka Liibüat, kus migrandid on vägivalla ja seadusetuse all kannatanud alates sellest, kui Moammar Gaddafi 2011. aastal kukutati.

Sellegipoolest suunduvad migrandid Nigeri piiriasulatesse nagu Dirkou ja Madama lootuses, et neil õnnestub pääseda Liibüasse. Agadezi linnapea Bourkari Mamane sõnul on aga kasutusele võetud meetmed nende takistamiseks..

Sellegipoolest on inimvool kaugel kokku kuivamisest.

Liibüa Saharas abi ootavad migrandid.
Liibüa Saharas abi ootavad migrandid. Foto: Tayeb Saleh /AP / Scanpix

Liibüa lähedal asuva Dirkou linnapea Boubakar Jerome’i sõnul üritab arvukalt migrante Liibüasse siseneda. «Neil õnnestub vältida kontrollpunkte. Vähem õnnelikud korjatakse üles sõjaväepatrullide poolt,» rääkis ta.

Vähem kui kahe kuu jooksul on Nigeri politsei Liibüa piirilt Jerome’i sõnul kätte saanud üle 300 migrandi. Viimase nädala jooksul peeti selles piirkonnas kinni 33 migranti.

Endiste inimsmugeldajate ühendust juhtiva Bachir Amma sõnul on migrantidel praegu sama siht, mis varemgi. «Nad ei hooli koroonaviirusest. Agadezis on taasavatud mõned «getod» ja migrandid otsivad ükskõik millist võimalust suunduda kõrbesse,» rääkis ta.

«Getod» on migrante majutavate hoonete hoovid.

«Hiljuti õnnestus umbes 60 migrante vedaval masinal siseneda Liibüasse, kuid Liibüa piirivalvurid tabasid nad ruttu ja viisid ühte selle riigi linna,» ütles endine inimsmugeldaja Idrissa Salifou.

Nigeris pannakse kinni peetud või kõrbest päästetud migrandid 14 päevaks karantiini ajutistesse majutuskohtadesse riigi põhjaosas. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) on seal alates märtsist, kui piirid suleti, ulualust pakkunud 1600 inimesele.

Näiteks 764 migranti – 391 Nigerist, 140 Malist ja 101 Guineast – pandi karantiini Alžeeria piiri lähistel Assamakas. IOMi teatel on nende seas ka lapsi, rasedaid naisi ja vigastustega inimesi.

«Niipea, kui nad isolatsioonist välja saavad, proovivad mõned migrandid kohe uuesti õnne,» märkis Boubakar Jerome.

Möödunud nädalal palus IOM kiireloomulist kümne miljoni dollari suurust lisatoetust, et migrante aidata. ÜRO agentuuri teatel on nad pidanud üürima lisapindu ning tugevdama ennetusmeetmeid kuues transiidikeskuses, mis on praegu maksimaalselt täis.

Inimsmugeldajate heidutamise nimel võttis Nigeri valitsus 2015. aastal vastu seaduse, mille kohaselt on migrantide vedu kuritegu, mille eest võib karistada kuni 30-aastase vangistusega.

2019. aasta alguses tunnustas Nigeri president Mahamadou Issoufou ELi toetavat migrandivastast plaani tänu millele langes järsult läbi nende riigi kulgevate migrantide arv. Kui 2016. aastani liikus seal läbi keskmiselt 100 000-150 000 migranti aastas, siis nüüd on see number kahanenud 5000-10 000 inimesele aastas.

Mullu Niameys käinud Itaalia peaminister Giuseppe Conte kiitis seda, et 2018. aastal kahanes illegaalne migrantide saabumine tema riigi rannikule 80 protsenti.

Nigeri sõdurid.
Nigeri sõdurid. Foto: Alex Fox Echols Iii / Scanpix

Rohkem kui kõrbepatrullid on mängu muutnud otsus lõigata Niamey ülejäänud riigist ära. Nii pealinna sisenemiseks kui sealt lahkumiseks on vaja eriluba.

Varem liikusid paljud Lääne-Aafrikast tulevad migrandid enne Agadezi ja teiste põhja viivate kõrbeväravate poole suundumist just läbi Niamey. «Kui Niamey on ära lõigatud, muudab järjest rohkem migrante oma kurssi: nüüd reisivad nad läbi Nigeeria, mille piirid on hõredamad,» rääkis Bachir Amma.

Endise inimsmugeldaja Ammaga nõustub ka Dirkou meer Jerome: «On olemas 1001 teed: mõnedel õnnelikel õnnestub leida tee Liibüani.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles