Rootsi tunnistab läbikukkumist vanemate inimeste kaitsmises (37)
Björn Branngardi ema suri Stockholmi hooldekodus, kus koroonaviirusele on alla vandunud kaheksast temaga samas osakonnas olnud inimesest viis ning rohkem kui kolmandik kõigist elanikest.
«Neil polnud aega mu ema eest hoolitsemiseks,» ütleb Branngard AFP-le.
Ema koroonaviiruse testi tulemus tuli kaks päeva pärast tema surma ja oli negatiivne. Kuid Branngard, kelle sõnul suri ema hooletuse tagajärjel, ütleb, et hooldekodu personalil polnud kaitsevarustust ja nad levitasid viitust.
Rootsi, kelle pehmem lähenemine on tõmmanud rahvusvahelist tähelepanu, tunnistab, et pole suutnud vanemaid inimesi piisavalt kaitsta. Umbes pooled nende koroonaviiruse ohvritest on olnud hooldekodude elanikud.
On ka hooldajaid, kes on tunnistanud, et läksid vaatamata viiruse sümptomitele tööle ja võisid niimoodi elanikke nakatada.
Rootsi meediat on viimastel nädalatel täitnud lood sellest, kuidas hooldekodude töötajad jätkavad tööd vaatamata sellele, et neil pole kaitsevarustust. Osad on aga keeldunud nii töötamast, samuti soovitatakse hooldajatel koju jääda isegi väikseimate haigussümptomitega. See omakorda tähendab personalinappust.
On ka hooldajaid, kes on tunnistanud, et läksid vaatamata viiruse sümptomitele tööle ja võisid niimoodi elanikke nakatada. Mõned vanemad inimesed on koroonaviirusse nakatunud siis, kui sattusid haiglasse teiste murega, ning hooldekodusse naastes on teadmatult levitanud ka seda tõbe.
Laupäevase seisuga oli Rootsis koroonaviirusse surnud 3220 inimest.
Rootsi teatas juba viiruspuhangu alguses, et 70-aastaste ja vanemate kaitsmine on nende põhiline prioriteet. Sellegipoolest oli 28. aprilli seisuga 90 protsenti seal koroonaviirusse surnutest üle 70 aasta vanad. Viimastest omakorda pooled elasid hooldekodus ja veerandil käis kodus hooldaja.
«Me ei suutnud enda vanemaid inimesi kaitsta. See on tõsine asi, kogu ühiskonna läbikukkumine. Me peame sellest õppima, see pandeemia pole veel läbi,» ütles tervishoiu- ja sotsiaalminister Lena Hallengern hiljuti Rootsi Televisioonile.
Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest on Rootsi hoidnud algkoolid avatuna. Nagu ka baarid ja restoranid, paludes rahval järgida sotsiaalse distantseerumise ja hügieenisoovitusi. Külaskäigud hooldekodudesse keelati 31. märtsil.
Teised Põhjala riigid kehtestasid need keelud umbes samal ajal, kuid nende hooldekodudes nii palju inimesi surnud pole. Erinevalt teistest on aga Rootsi hooldekodud ka suured, tihti sadade elanikega kompleksid. Neisse lastakse elama vaid väga halva tervisega inimesi, kes iseenese eest hoolitseda ei suuda, mistap nad on ka väga haavatavad, ütleb Henrik Lysell Rootsi terviseametist.
Brannard ütleb, et tema ema hooldekodu personalil polnud korralikku kaitsevarustust. «Seal polnud kaitsevarustust. Personal liikus eri osakondade vahel ja levitas viirust,» väidab ta.
Stockholmi piirkonnas, mis on Rootsis koroonaviiruse põhiline levikuala, on tõbe tuvastatud 55 protsendis hooldekodudest.
Rootsi suurim munitsipaaltöötajate ametiühing Kommunal, kuhu kuulub palju hooldustöötajaid, süüdistab tragöödias ohtlikke töötingimusi.
Nende märtsikuise teate kohaselt oli 40 protsenti Stockholmi hooldekodude töötajatest erialase väljaõppeta ja lühiajaliste töölepingutega, teenides tunnitasu, 23 protsenti aga ajutiste töölepingutega. Ehk teisisõnu ei saa paljud neist endale lubada koju jäämist isegi siis, kui nad haigeks jäävad.
«On palju erinevaid inimesi, kes töötavad mitmes hooldekodus ja ka see viib laiema levikuni,» rääkis Kommunali hooldekodude osa juht Ulf Bjerregaard.
Aprilli lõpus esitas Kommunal kaebuse Rootsi töökaitseametisse. Nad viitasid sellele, et 96 inimesest, kes elasid samas hooldekodus, kus Branngardi ema, 27 on surnud koroonaviirusse, kuid sellegipoolest pole personalile antud kaitsevarustust ega pakutud testimist.
Amet uurib kaebust ning prokuratuur on alustanud eeluurimist.
21-aastane pagulane Abdullah, kes ei soovinud oma pärisnime all kõneleda, on Stockholmi lähedal hooldekodus töötanud kaks aastat. Ta rääkis AFP-le loo, kuidas üks nende elanik sattus jalaluumurruga haiglasse.
«Meie juures andis ta negatiivse proovi. Kolme päeva pärast haiglast naastes oli ta positiivne,» kirjeldas Abdullah. «Meil olid temaga töötades kaitsepõlled, aga mitte maske.» Pärast seda on Abdullah keeldunud tööle minemast.
Rootsi terviseameti teatel on aga baashügieeni parandamine hooldekodudes end ära tasunud. «Stockholmis on juhtumite arv [hooldekodudes] selgelt vähenenud, see tundub positiivne,» teatas riigi peaepidemioloog Anders Tegnell neljapäeval.