Euroopa hakkab tasapisi piiranguid leevendama

Mayenne`i juuksur tegi südaööst ettevõtte uksed lahti ja pakub nüüd mitu nädalat karantiinis veetnud klientidele võimalust välimust korrastada. Foto: STEPHANE MAHE/Reuters/Scanpix

Mitmes Euroopa riigis kehtivad tänasest osaliselt leevendatud koroonaviiruse piirangumeetmed, mis mõnes paigas tähendab seda, et inimesed võivad pärast pikki nädalaid ilma loata välja minna.

Prantsusmaa leevendab kaheksa nädalat kestnud karme piirangumeetmeid ning valitsus on pannud kodanikele südamele vastutustundlikku käitumist uute puhangute vältimiseks.

Paljud riigi põhikoolid ja lasteaiad jätkavad sellest nädalast tegevust ning inimestel on võimalik lahkuda kodust ilma kirjaliku loata.

Ettevõtteid julgustatakse uksi taasavama, kuid seda piiratud lahtiolekuaegade juures, et vältida rahvamasse kontorites ja ühistranspordis.

Riik on jaotatud rohelisteks ja punasteks tsoonideks vastavalt sellele, milline on sealne Covid-19 olukord ja kui palju on uusi nakkusjuhtumeid.

Punase koodiga Pariisis jäävad kehtima rangemad piirangud ning inimestel palutakse võimalusel jätkata kodust töötamist. Kõikidel ühistranspordi kasutajatel on kohustus kanda maski ning tipptunni metrood, bussid ja trammid on mõeldud vaid esmatähtsate teenuste pakkujatele.

Mis muutub Euroopas 11. mail?

Austria. Poed ja ilusalongid on juba avatud. Nõudeid järgivad restoranid võivad tänasest uksed avada.

Belgia. Teatud kangaid ja õmblustarvikuid müüvad poed on juba avatud. Teised poed võivad tänasest uksed lahti teha, kuid seda vaid rangeid hügieeninõudeid järgides.

Hispaania. Avatud on juba toitu kaasa müüvad restoranid, ilusalongid ja mõned muud ettevõtted. Alates 11. maist võivad viirusest vähem mõjutatud piirkondades uksed avada välikohvikud kolmandiku mahutavuse juures, samuti hotellid ja muud majutusasutused. Terved inimesed võivad koguneda väikestes gruppides, lubatud on matustel käimine.

Holland. Uksed avavad lasteaiad, põhikoolid ja ilusalongid. Teatud tingimustel on lubatud tööd jätkata ka kinodel, restoranidel ja kohvikutel. Lubatud on mittekontaktsete spordialade harrastamine välitingimustes.

Itaalia. Pargid, tehased ja ehitusplatsid on juba avatud, samuti baarid ja toitu kaasa müüvad restoranid. Uusi meetmeid ei ole oodata enne 18. maid.

Kreeka. Väiksemad poed ja ettevõtted on juba avatud. Kõik poed avatakse 11. maist, samuti jätkub kontaktõpe keskkooli astmel.

Portugal. Väikepoed, ilusalongid ja autoesindused on juba avatud. Uusi meetmeid ei ole oodata enne 18. maid.

Prantsusmaa. Progresseeruv piirangute kaotamine algab tänasest. Riik on jagatud nakatumiste arvu järgi punasteks ja rohelisteks tsoonideks. Kohvikud ja restoranid jäävad suletuks.

Saksamaa. Poed, mänguväljakud, muuseumid ja kirikud on juba avatud, samuti toimuvad kõrgemate õppeastmete klassid. Bundesliga matšid jätkuvad 15. mail. Hotellid ja restoranid said loa uksed avada 9. maist, kuid lõplik otsus jääb liidumaade langetada.

Šveits. Toidupoed, aianduskeskused ja ilusalongid on juba avatud. Tänasest võivad uksed avada ka koolid ja poed, mis ei müü toitu.

Tšehhi. Väikepoed on juba avatud. Tänasest võivad uksed avada ka kaubanduskeskused ja suuremad poed, samuti välikohvikud, pubid, ilusalongid ja muuseumid. Toimuda võivad ka kuni saja osavõtjaga kultuuri- ja spordisündmused.

Kuigi paljusid prantslasi rõõmustas isolatsiooninõude lõppemine, on inimesed endiselt ettevaatlikud. Prantsusmaal on rohkem kui 139 000 kinnitatud koroonaviiruse juhtumit ja vähemalt 26 300 surma.

Ifopi küsitluse kohaselt usub 65 protsenti prantslasi, et ettevaatlik lähenemine on tähtsam kui kiire naasmine tavapärase elukorralduse juurde. 58 protsenti inimestest usub, et Covid-19 tagajärjel tekkinud majanduskriis on riigile suurim oht.

«Arvan, et erinevus saab olema peamiselt psühholoogiline,» lausus Pariisis elav 44-aastane kindlustusfirma töötaja Noémi Bélanger The Guardianile. Tema ei ole endiselt kindel, kas ta lapsed võivad sellest nädalast kooli naasta.

«On tore, kui on võimalik kodust lahkuda, ilma seda põhjendamata, püsida õues kauem kui tund aega ja näha uuesti sõpru,» lausus ta. «Kuid see ei tähenda, et elu on jälle tavapärane. Ma ei usu, et me hakkame järsku üksteist uuesti külla kutsuma. Kohvikud ja restoranid on endiselt kinni, pargid on suletud. Kõik võtab aega. Inimesed on veidi närvilised.»

34-aastane veebimüügi ettevõtte juht Anthony Gaubert märkis: «Viirus on endiselt väga aktiivne Pariisi piirkonnas. Me peaksime kõik olema ettevaatlikud, muidu liigume uuesti piirangute juurde tagasi.»

Kaitsemaskiga mees La Defense'i äripiirkonnas. Foto: GONZALO FUENTES/SCANPIX

Prantsuse valitsus on öelnud, et naasmine tavapärase elukorralduse juurde saab olema «progresseeruv» ning ministrid on korduvalt kutsunud inimesi üles järgima sotsiaalse distantseerumise ja enese kaitsmise meetmeid.

Eelmisel nädalal palus peaminister Édouard Philippe jääda kindlaks uutele regulatsioonidele, mis keelavad inimestel liikuda mõjuva põhjuseta kaugemale kui sada kilomeetrit nende enda piirkonnast.

Samas on juba märgata linnaelanike liikumist maapiirkondadesse. Normandia Pont-L’Éveque'i kohalikud kurdavad, et pariislased on juba hakanud liikumispiiranguid rikkuma.

«Alad Pont-L’Éveque'i ümber on järsku ummistatud Pariisi numbrimärkidest. Suvekodud, mis olid seni suletud, on nüüd kõik avatud ja küla on rahvast täis,» lausus üks kohalik The Guardianile.

«Varem nägime sandarme kontrollpunktidel trahve väljastamas ja inimesi tagasi saatmas. Nüüd näeme pariislasi üle kogu paiga uitamas,» lisas ta. «Uute kollete tekkimisel ja pariislaste uskumatu ülbuse tulemusel kardan ma, et varsti muudame me värvi [rohelisest punaseks].»

Mehe sõnul sai koroonaviiruse üks vanem kohalik paar pärast seda, kui «illegaalset nädalalõppu» veetvad pariislased palusid kohalikul naisel oma maja koristada.

Selline on Pariisi metroo tipptunni ajal. Foto: BENOIT TESSIER/REUTERS/SCANPIX

Dordogne'i piirkonna väikese küla L’Eglise-Neuve-de-Vergt'i koroonapuhang algas matustest, kuhu oli kutsutud vaid 20 inimest. Selgus, et kohale läks kordades rohkem matuselisi, mõned ka Šveitsist ja Portugalist, kust lahkunu pärit oli.

Pärast ühe matuselise kurtmist koroonaviiruse sümptomite üle testis kohalik terviseamet 127 inimest, kellest üheksa on seni andnud positiivse koroonaproovi. 63 testi tulemused ei ole seni teada.

Kohalik prefekt Frédéric Périssat märkis, et puhang on näide sellest, mida «me loodame järgnevate nädalate jooksul vältida».

«Toimub lõdvendamine, inimesed kogunevad 20-30 kaupa ja üks inimene nakatab teisi,» lausus Périssat pressikonverentsil.