Venemaa võib kuulutada tagaotsitavaks Eesti luureteenistuse endise koordinaatori Eerik-Niiles Krossi, keda Vene meedia andmetel kahtlustatakse kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamise korraldamises.
Venemaa plaanib Eerik-Niiles Krossi kuulutada tagaotsitavaks
«Uurimisorganid plaanisid eelmise aasta 12. detsembril esitada talle süüdistuse piraatluse organiseerimises, kuid vaatamata kutsele ta kohale ei ilmunud,» rääkis uurimiskomitee Arhangelski oblasti pressisekretär Svetlana Tarnajeva Interfaxile.
«Lähiajal otsustatakse ära küsimus tema tagaotsitavaks kuulutamisest,» lisas Tarnajeva.
Eesti riigiprokuratuur on vastanud Venemaa õigusabipalvele enne 12. detsembrit ning andnud teada, et Krossile on edastatud kutse Krossile ilmuda ülekuulamiseks Venemaale. Kross aga vastas, et tal ei ole võimalik ülekuulamisele minna.
Mullu detsembris ütles Kross Postimehele, et Eesti Vabariigi kodaniku ja Eesti elanikuna ei pea ta end mingil moel Vene jurisdiktsiooni alla kuuluvaks.
«Seetõttu ei pea ma võimalikuks Venemaale ülekuulamisele sõita ega ka Vene Föderatsiooni riigiasutustega selles küsimuses vahetult suhelda,» lausus Kross.
Toona kinnitas ta veel, et ei ole Vene Föderatsiooni territooriumil aastaid viibinud ja veel vähem sooritanud seal mingeid tegusid, mis võiksid olla vastuolus Eesti või Vene seadustega.
Arctic Sea kõmulise kaaperdamise teemal on ka Eestis toimunud kriminaalasja uurimine, Kross on tunnistajana ütlusi andnud ja süüd pole tal leitud. Riigiprokuratuuri pressiesindaja Carol Merzini teatel on Eesti edastanud Venemaale nii Krossi tunnistajana ülekuulamise protokolli kui ka palve anda Vene kriminaalmenetlus Eestile üle. Sellele palvele ei ole aga Venemaa vastanud.
Läinud aasta lõpus Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL) ühinenud Eerik-Niiles Krossi pole Postimehel õnnestunud täna tabada, erakonna kontorist edastatud info kohaselt võib ta praegu viibida välismaal.
Kaubalaev Arctic Sea, mis sõitis Malta lipu all, lahkus Soome Pietarsaari sadamast kaks miljonit eurot maksnud puidulastiga 22. juulil 2009. Laeva pidi 4. augustiks jõudma sihtkohta Alžeerias.
Juuli lõpus kadus laevaga side ja pärast pingelisi otsinguid leiti see 18. augustil üles Roheneemesaarte juures. Väidetavalt oli laeva kaaperdanud grupp mehi, kes olid Eesti, Läti ja Vene päritolu. Varsti pärast seda võtsid laeva oma kontrolli alla Vene sõjalaeva Ladnõi meremehed.