Euroopa Parlament nõuab EL-i programmidest abi saajate kaitsmist
14. mai 2020, 00:27
Euroopa Parlamendi liikmed leiavad, et praegune tervisekriis kohustab Euroopa Liitu veelgi tõsisemalt valmistuma olukorraks, kus järgmine EL-i pikaajaline eelarve ei jõustu 1. jaanuaril 2021, vahendas kolmapäeval parlamendi pressiteenistus.
Europarlament võttis kolmapäeval 616 poolthäälega vastu seadusandliku algatusraporti, milles nõutakse, et Euroopa Komisjon esitaks 15. juuniks 2020 hädaolukorra eelarvekava, mis kaitseks EL-i programmidest toetuse saajaid. Resolutsiooni vastu hääletas 26 parlamendiliiget, erapooletuks jäi 46.
Hoolimata sellest, et praegusi eelarve ülemmäärasid saab automaatselt pikendada, kui uus pikaajaline eelarve järgmise aasta alguseks ei jõustu, aeguvad mitmed programmid nagu Ühtekuuluvusfond, Erasmuse või teadusuuringute programmid 2020. aasta alguses, märkis pressiteenistus.
Resolutsiooni eesmärk on tagada tugivõrgustik inimestele, piirkondadele, linnadele, talupidajatele, ülikoolidele ja äridele, kes saavad kasu EL-i programmidest ning välistada praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga seotud programmide katkemine või korrapäratu pikendamine.
Parlamendiliikmete arvates peaks kriisikava suunama ajutiselt ümber eelarve, et lahendada probleeme ja leevendada COVID-19 viirushaigusest põhjustatud majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi ning aidata kaasa taastumisele, pakkudes suuremat paindlikkust ja lisavahendeid nagu tehti selle aasta eelarvega.
Euroopa Parlament kutsus 17. aprillil üles looma ulatuslikku majanduse elavdamise paketti, mis hõlmab ka pikaajalise eelarve suurendamist. Kolmapäevase resolutsiooni kohaselt on kriisikava parem alus Euroopa Liidu taastumiseks ja poliitiliste prioriteetide saavutamiseks kui hilinenud või ebapiisav pikaajaline eelarve.
Kuna praegu kehtiv ELi pikaajaline eelarve lõpeb 31. detsembril 2020, vajab EL uut eelarveraamistikku järgmiseks seitsmeks aastaks. 2018. aasta mais esitas Euroopa Komisjon plaani järgmiseks pikaajaliseks eelarveks aastateks 2021-2027. Seoses tervisekriisiga teatas Euroopa Komisjon, et esitab 2020. aasta mais uue ettepaneku.
Euroopa Parlament võttis vastu oma seisukoha pikaajalise eelarve kohta 2018. aasta novembris ja kinnitas seda uuesti 2019. aasta oktoobris. EL-i Nõukogu ei ole veel ühisele seisukohale jõudnud.
Eelarveraamistiku raport kiideti heaks parlamendiliikmete häälteenamusega. Seega peab komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 esitama vastava ettepaneku või teavitama parlamenti põhjustest, miks ta seda ei tee.
Enne mullu juulis toimunud hääletust, millega Euroopa Parlament kinnitas ametisse Euroopa Komisjoni presidendi, lubas Ursula von der Leyen: "Kui parlament võtab oma liikmete häälteenamusega vastu resolutsiooni, milles palutakse komisjonil esitada seadusandlikud ettepanekud, luban ma vastata seadusandliku aktiga, järgides täielikult proportsionaalsuse, subsidiaarsuse ja parema õigusloome põhimõtteid."