Ungari jäi «transiiditsoonide» asjas Euroopa Kohtus kaotajaks
Ungari jäi neljapäeval Euroopa Liidu kõrgeimas kohtus kaotajaks migrantide jaoks loodud nõndanimetatud transiiditsoonide asjas, mis on järjekordne hoop Budapesti parempoolsele valitsusele ja tema rangele immigratsioonipoliitikale.
Euroopa Kohus otsustas, et migrante ei tohi pidada laagrites kinni, ilma et igaühe juhtumit eraldi ei käsitleta, ning neid ei tohi pidada seal üle nelja nädala.
Ungari vastu esitasid hagi iraani ja afgaani perekonnad, keda peeti pärast asüülitaotluse tagasilükkamist laagris kinni veel üle aasta.
Luxembourgis asuv kohus leidis, et inimeste hoidmine Röszke transiiditsoonis, mis on Serbia piirile ehitatud konteinerlaager, tähendab juriidiliselt kinnipidamist.
Kohus ütles, et migrante ei tohi «põhjendatud otsuseta ja vajaduseta» kinni pidada. Asüülitaotleja kinnipidamine ei tohi mingil juhul ületada nelja nädalat asüülitaotluse esitamise ajast arvestades.
Perekondi esindav inimõigusorganisatsioon Ungari Helsingi Komitee (HHC) tervitas otsust, mis nende sõnul tähendab, et transiiditsoonid on sisuliselt «ebaseaduslik kinnipidamine».
«Kõik need, keda on peetud transiiditsoonis üle nelja nädala, tuleb vabaks lasta. Kui nende asüüliprotseduur veel käib, tuleb nad paigutada kas avatud vastuvõturajatisse või, pärast iga inimese individuaalset hindamist, ametilikku asüülivangistusse,» ütles HHC esindaja András Léderer.
Ungari kahte transiiditsooni laagrit, kus inimesed elavad okastraataia taga merekonteinerites, kritiseerivad ka inimõiguslased.
Euroopa Komisjon hoiatas eelmisel aastal, et nende laagrite tingimused rikuvad EL-i inimõigusseadusi.
Ungari lükkab 2018. aastal vastu võetud seadusmuudatusega automaatselt tagasi nn turvalise transiitriigi, Ungari puhul Serbia, kaudu saabunud isiku asüülitaotluse.