Sarajevos avaldati meelt natsikollaborantide mälestusmissa vastu

Protest Sarajevos

FOTO: Armin Durgut/PIXSELL/PA Images/Scanpix Baltics

Bosnias marssisid laupäeval tänavatel tuhanded inimesed, kes avaldasid meelt kommunistidest partisanide ohvriks langenud Horvaatia natsikollaborantide ja tsiviilisikute mälestusmissa vastu.

Iga-aastane jumalateenistus, mida peetakse tavaliselt Austrias Horvaatia natsirežiimi viimases kantsis, koliti koroonaviiruse pandeemia tõttu Sarajevosse. 

Horvaatia valitsuse õnnistusel peetavaid mälestusüritusi, kus horvaadimeelsed rühmitused tihti natsisümboolikat kannavad, korraldavad Bosnia ja Horvaatia katoliku kirikud.

Natse jälitav Simon Wiesenthali keskus palus Bosnia valitsusel missa keelata, nimetades seda õigluse ja mälu paroodiaks.

Missale reageerisid pahaselt ka enamik Bosnia erakondi, juudi kogukondade juhid, Serbia õigeusu kirik ning antifašistlikud vabaühendused, kes missa toimumise ajal Sarajevo kesklinnas rongkäigu organiseerisid.

«Sarajevos, mis on etniliselt mitmekesine ja fažismivastane linn, pole fašismile ruumi,» ütles AFP-le kohalik juudi kogukonna juht Boris Kozemjakin, kes ka ise rongkäigus osales.

Sarajevo peapiiskop kardinal Vinko Puljić, kes Bosnia pealinna katedraalis missa pidas, eitas süüdistusi, öeldes, et ohvrite hingede eest palvetamine ei tähenda nende tegude heakskiitmist.

«Kellelgi pole õigust hüljata ohvreid, kelle mälestuseks me täna palvetame,» ütles Puljić missal. «Soovime, et vihkamise ja veresauna ohvrite mälestamisel kaoksid topeltstandardid.»

Samal ajal laulsid rongkäigus osalejad, kes kogunesid hoolimata koroonaviiruse pandeemia aegsest avalike ürituste keelust, natsivastase võitlusega seotud laule.

«Surm fašismile ja vabadus inimestele!» skandeerisid nad.

Osalejad panid Ustaša monumendi ette, millega mälestatakse Horvaatia fašistliku režiimi käe läbi Sarajevos hukkunuid, fotosid ülespoodud ohvritest.

Mälestusteenistust, kuhu tuli lõpuks kohale ainult umbes 20 inimest, turvas kokkupõrgete vältimiseks politsei, kes oli kõik katedraalini viivad teed blokeerinud.

Nii missa kui selle vastane rongkäik möödusid vahejuhtumiteta.

Horvaatia natsimeelne režiim kiusas taga ja tappis sadu tuhandeid serblasi, juute ja antifašistidest horvaate.

Toonane Iseseisev Horvaatia Riik (NDH) hõlmas ka Bosniat ja osa Serbiast.

Ustaša režiimi all hukkus Teise maailmasõja jooksul Sarajevos üle 10 000 inimese, suurem osa neist juudid, aga ka serblased ja romad.

Sõja lõpul pagesid Ustaša režiimi liikmed ja kollaborandid Austria poole, lootuses Briti väed nõustuvad nende allaandmisega.

Britid seda aga ei teinud ning natsimeelseid hakkasid jahtima ja hukkama Josip Broz Tito kommunistlikud partisanid.

Tagasi üles
Back