Venemaa kahtlustab kosmoseõnnetustes välisriikide sekkumist

Kanderakett Zenit-2SB, mis lennutas üles Marsi-sondi Phobos-Grunt. Foto: SCANPIX

Venemaa kosmoseprogrammi juht vihjas täna, et tema agentuuri viimasel aastal tabanud ebaõnnestumiste jada taga võivad olla välisriigid.

Roskosmose juht Vladimir Popovkin ütles päevalehele Izvestija, et ta ei mõista, miks mitu starti ebaõnnestus täpselt sel hetkel, kui kosmoseaparaadid lendasid piirkonnas, mis on Vene radaritele nähtamatud, vahendas AFP.

«Arusaamatult sagedased on häired meie aparaatide töös perioodil, mil nad lendavad Venemaa jaoks Maa varjuküljel – seal, kus me aparaati ei näe ega temalt telemeetriat ei saa,» kinnitas ta.

«Ei tahaks kedagi süüdistada, ent täna on kosmoseaparaatide mõjutamiseks olemas väga võimsaid vahendeid, mille kasutamise võimalusi ei tohi välistada,» lisas Popovkin.

Üks Venemaa kõige suurematest viimastest ebaõnnestumistest oli Phobos-Grunt nime kandnud Marsi-sondi ebaõnnestumine, mis jäi toppama Maa orbiidile ning mille fragmentide allakukkumist oodatakse sel pühapäeval.

Popovkini sõnul «pole selge», miks 13,5 tonni raskuse sondi mootor õigeaegselt ei käivitunud.
Samas möönis ta, et missioon oli algusest peale riskantne, kuna see hõlmas alarahastatud projekti, mille algne kavand pärines veel nõukogude aegadest.

«Ja kui me ei oleks jõudnud seda 2011. aasta Marsi missiooniks sobival ajal kosmosesse saata, tulnuks see meil lihtsalt minema visata,» selgitas Popovkin, viidates paljude osade ekspluatatsioonigarantiide lõppemisele.

Missiooni ebaõnnestumine tähendas Venemaale viie miljardi rubla (160 miljoni dollari) suurust kaotust, viitas ta.

Popovkin nimetati Venemaa kosmoseagentuuri juhiks aprillikuus, pärast seda kui Roskosmose eelmine juht kolme navigatsioonisatelliidi ebaõnnestunud stardi tõttu vallandati.

Ent probleemid jätkusid ka tema juhtimise ajal, kui Venemaa kaotas veel mitu satelliiti ning ebaõnnestumisega lõppes ka veolaeva Progress start Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) suunas.