Iisrael väljus 500 päeva kestnud poliitilisest ummikseisust (1)
Iisraeli parlament vannutas täna ametisse uue ühtsusvalitsuse, mida juhivad peaminister Benjamin Netanyahu ja tema endine rivaal Benny Gantz, lõpetades sellega 500 päeva väldanud poliitilise ummikseisu.
Knesset kinnitas uue koalitsioonivalitsuse kolmeks aastaks ametisse 73 poolt- ja 46 vastuhäälega.
Enne hääletust parlamendi poole pöördudes tõotas Netanyahu liikuda edasi oma vastuolulise kavaga annekteerida suur osa okupeeritud Läänekaldast.
Netanyahu sõnul peaks uus ühtsusvalitsus taotlema Iisraeli suveräänsust Läänekalda juudiasunduste üle.
«On aeg kohaldada seal Iisraeli seadusi ja kirjutada veel üks uhke peatükk sionismi ajalukku,» ütles Netanyahu okupeeritud Palestiina territooriumil asuvate juudiasunduste kohta.
Seesugune samm toob tõenäoliselt kaasa rahvusvahelise kogukonna pahameele ja õhutab pingeid Läänekaldal, kus elab ligi kolm miljonit palestiinlast lisaks 400 000 juudile rahvusvaheliste seaduste kohaselt ebaseaduslikes asundustes.
Netanyahu ütles seadusandjaile, et anneksioon «ei eemalda meid rahust, vaid lähendab meid sellele».
Ühtsusvalitsus alustab tööd koroonaviiruse pandeemia ajal ning pärast 2018. aasta detsembris alguse saanud poliitilist kriisi, mille vältel on peetud kolmed selge võitjata parlamendivalimised.
Parempoolne veteranpoliitik Netnyahu ning tsentristist endine relvajõudude ülem Gantz leppisid koalitsioonivalitsuses kokku möödunud kuul.
Algselt oli kavas ametissevannutamine läbi viia neljapäeval, kuid pärast 17 kuud stabiilse valitsuseta palus Netanyahu veel kolme päeva, et langetada otsus oma erakonna ministriportfellide osas.
Koalitsioonileppe kohaselt on järgmised 18 kuud peaminister Netanyahu, kes peab järgmine nädal astuma kohtu ette süüdistatuna korruptsioonis, mida ta ise eitab.
Gantzist saab selleks perioodiks Iisraeli valitsussüsteemis uue asenduspeaministri rolli, pooleteist aasta pärast aga vahetavad nad Netanyahuga kohad.
Uue valitsuse prioriteediks saab olema esialgu võitlus koroonaviirusega ja pandeemiast räsitud majanduse tervendamine.
Uus valitsus võib mõne nädala pärast olla silmitsi veel ühe rahvusvahelise kriisiga, mille keskmes on Läänekallas.
Netanyahu-Gantzi kokkuleppe kohaselt võib valitsus algatada 1. juulist samme USA presidendi Donald Trumpi vastuolulise Lähis-Ida rahuplaani jõustamiseks.
Palestiinlaste tagasi lükatud kava annab Washingtoni poolt Iisraelile vabad käed juudiasunduste ja teise Läänekalda alade annekteerimiseks.
Mõned eksperdid hoiatavad, et Jordaania võib taganeda oma ajaloolisest 1994. aasta rahuleppest Iisraeliga, kui juudiriik püüab annekteerida strateegiliselt ülitähtsa Jordani oru piiriala.
Jordaania kuningas Abdullah II hoiatas paari päeva eest Saksa ajakirjale Der Spiegel antud usutluses: «Kui Iisrael juulis tõepoolest Läänekalda plaanid teostab, siis toob see kaasa ulatusliku konflikti Jordaania kuningriigiga.»
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles reedel, et ühendus kasutab kogu oma diplomaatilist võimekust, et püüda Iisraeli valitsust anneksioonikava osas ümber veenda.
Gantz ja uus välisminister Gabi Ashkenazi on mõlemad tuntud oma kahtleva suhtumise poolest annekteerimiskavasse.
Oma kõnes parlamendile Gantz seda teemat ei puudutanud.
Küll aga vastas ta kriitikale jõudude ühendamise aadressil Netanyahuga, mis viis tema Sinivalge koalitsiooni lõhenemisele. Gantzi väitel on Iisraelil pärast aastaid erimeelsusi hädasti ühtsust vaja.
«Mu sõbrad ja mina valisime ühtsuse, et kaitsta Iisraeli kodanikke, mitte üksnes väljastpoolt meie piire lähtuvate väljakutsete, vaid ka vihkamise eest, mis sööb meid seestpoolt ja kahjustab meie vastupanuvõimet.»
Tegemist on 35. valitsusega alates Iisraeli loomisest 1948. aastal. Kabinetti on kaasatud esindajaid kogu poliitilise spektri ulatuses – oma koha leiavad seal esindajad vasakpoolsest Tööparteist, Sinivalgest, Likudist ning ultraortodoksse juudipartei liidrid.
Rekordiliselt suur – 34- kuni 36-liikmeline – kabinet ning täiendavad vahendid uue asenduspeaministri koha tarvis on toonud kaasa kriitika ajal, mil Iisrael otsib väljapääsu Covid-19 põhjustatud majanduskriisist.
Iisraelis on tuvastatud kokku üle 16 500 nakkus- ja enam kui 260 surmajuhtumit.
Iisraeli ajaleht Yediot Aharonot kirjeldas uut valitsust kui «kõige ülespuhutumat ja raiskavat» riigi ajaloos.