Tiibeti eksiilparlament nõuab Hiinalt veerand sajandit kadunud pantšen-laama asukohta

Tiibeti-meelsed protestijad Barcelonas Hiina konsulaadi ees. Foto: AFP / Scanpix

Tiibeti eksiilparlament nõuab Pekingilt teavet Tiibeti budismi suurima koolkonna tähtsuselt teise usujuhi pantšen-laama seisundi ja aukoha kohta.

Pantšen-laama on kadunud juba veerand sajandit.

Gedhun Choekyi Nyima, keda dalai-laama tunnustas 14. mail 1995 pantšen-laama ümbersünnina, on kadunud sest ajast saadik, kui Hiina võimud võtsid ta kolm päeva pärast kuueaastaseks saamist pantvangi.

«Hiina peab andma tõest informatsiooni XI pantšen-laama seisundi ja asukoha kohta,» on öeldud Dharamsalas (Indias) asuva Tiibeti pagulasparlamendi eilses avalduses.

«Pantšen-laama kadumine pole mitte ainult ebaõiglus ühe isiku suhtes, vaid see on ebaõiglus ka kuue miljoni tiibetlase ning nende usuvabaduse suhtes.»

USA uuendas neljapäeval oma üleskutset Hiinale, kes on määranud oma pantšen-laama, vabastada tiibetlane, keda inimõigusaktivistid on tihti nimetanud maailma noorimaks poliitvangiks.

Indiast sai dalai-laamale tema kodu alates Tiibetist põgenemisest 1959. aastal ning ta elab India põhjaosas Dharamsalas.

Veebruaris tähistas ta 80 aasta möödumist oma kuulutamisest Tiibeti vaimseks juhiks. Seda rolli on ta täitnud peamiselt paguluses, olles sihtmärgiks Hiina riigi pidevatele halvustustele.

Hiina ametlikult ateistlik valitsus on teada andnud, et hakkab ise Tiibeti 84-aastasele usujuhule järeltulijat otsima.

2015. aastal teatas Hiina ametlik uudisteagentuur Xinhua tsiteerides ametnikku Tiibetis, et pantšen-laama oli terve, tundis rõõmu õppimisest «ega taha, et teda segatakse».