Hiina parlament hakkab arutama esimest tsiviilseadustikku
Pekingis tuleval nädalal algaval Hiina rahvakongressi iga-aastasel istungjärgul hakatakse arutama riigi esimest tsiviilseadustikku, mille kallal on töötatud alates 2017. aastast.
Vastuvõtmise korral, ning kummitemplina toimiv Hiina parlament võtab reeglina kõik seadused vastu, hakkab tsiviilkoodeks asendama seni paljusid eluvaldkondi reguleerivaid seadusi, mis nüüd täielikult või osaliselt tühistatakse.
Uude tsiviilseadustikku on näiteks pakutud lahutuse «mahajahtumisperioodi» - reeglit, mis nõuab lahutuspaberid kohtusse andnud abielupooltelt kuu aja pikkust järelemõtlemist. Üldsuse suure vastuseisu tõttu võib parlament aga sellest loobuda.
Mitu seadusandjat on öelnud, et mahajahtumist võiks rakendada koduvägivalla, kahenaisepidamise, vägistamise ja teiste õigusrikkumiste puhul.
Ooteaeg rakenduks endiselt juhul, kui lahku minnakse poolte ühisel nõul.
Tsiviilseadustikus võib esmakordselt leida määratlemist, milles seisneb riigi 1,4 miljardi elaniku jaoks privaatsus.
Tsiviilseadustiku mustandis määratletakse privaatset informatsiooni kui midagi, mida inimene ei taha teistega jagada. Ettevõtetel, eraisikutel ja isegi valitsusel on keelatud omaniku loata juurdepääs seesugusele infole.
Hiina Ameerika kaubanduskoja õigusnõuniku Lester Rossi sõnul on tsiviilkoodeksi mustandis lünki, sest kaitsmist vajava isikliku teabena ei käsitleta inimese kontosid ega paroole, haiguslugu, finantsandmeid, suhtluse salvestusi, abieluseisu ega usku.
Rossi sõnul on järgmise viie aasta jooksul oodata põhjalikumat isikuandmete kaitse seadust.
Oluline teema on uues seadustikus ka maaomand.
Hiinas võib maa kuuluda ainult riigile või kollektiivsetele organisatsioonidele. Eraisikud ja ettevõtted saavad üksnes osta 70 aastaks maa kasutamise õiguse.
Kohalikel omavalitsustel on õigus «avalikkuse huvides» maad sundvõõrandada ja maakasutusõigus tühistada. Seda voli on kuritarvitatakse sageli.
Kavandatavas seadustikus on «avalike huvide» tõlgendust kitsendatud, et kuritegelikke maahõiveid vältida.
Uues tsiviilseadustikus ei manita «pereplaneerimist», mis praegu tähendab, et abielupaaril ei tohi olla rohkem kui kaks last. Asjatundjad hoiatavad siiski, et see ei tähenda aastakümneid kehtinud pereplaneermisreeglite hülgamist.
Samasooliste abielu seadustamine oli asi, mida inimesed uuelt seadustikult soovisid, kui parlamendiliikmed eelmisel aasal rahva arvamust küsisid.
Uus seadus defineerib abielu siiski «mehe ja naise vahelise liiduna».