Fotograaf: koroonaviirus on genotsiidioht Amazonase põliselanikele

Brasiilia põlisrahvaste hõimujuhid avaldasid 11. märtsil meelt, nõudes oma territooriumi demarkeerimist. Tuntud fotograaf Sebastião Salgado algatas kampaania, mille eesmärk on suunata võime astuma rohkem samme põliselanike kaitseks koroonaviiruse eest. Foto: AFP / Scanpix

Legendaarne fotograaf ja ajakirjanik Sebastião Salgado hoiatas «genotsiidi» eest Amazonase vihmametsas elavatele põlisrahvastele, kui Brasiilia valitsus ei astu märksa suuremaid samme nende kaitsmiseks uue koroonaviiruse eest.

Riigi parempoolset presidenti Jair Bolsonarot, kes on COVID-19 viirust nimetanud «kergeks gripiks», on pikka aega süüdistatud metsatööliste ja põllupidajate julgustamises tungida üha sügavamale põlisasukate reservaatidesse ning selliste riiklike institutsioonide laiali saatmises, mis on loodud vihmametsa elanike kaitseks.

Brasiilias sündinud Salgado, kes sai tuntuks oma peaaegu piibellike fotodega Amazonase kullakaevajaist, ütles AFP-le, et «tegeliku katastroofi riski on tohutu».

«Kui kullakaevajad, metsatöölised, põllumehed ja ususektid tungivad nende territooriumitele, siis on suur risk, et koroonaviirus nakatab põliselanikke, kel puuduvad antikehad,» ütles ta.

Mõnede hinnangute kohaselt hävitasid esimeste eurooplaste saabumisega kaasa tulnud haigused kuni 90 protsenti toonasest Põhja- ja Lõuna-Ameerika põliselanike elanikkonnast.

Salgado algatas petitsiooni Amazonase rahvaste kaitseks, mil on ligi veerand miljonit toetajat, teiste seas sellised kuulsused nagu Madonna, Oprah Winfrey ja Brad Pitt.

Salgado sõnul ei ole «genotsiidiohust» rääkimine liialdus.

«Nii ma seda nimetan. Genotsiid on ühe etnilise rühma ja ka selle kultuuri elimineerimine,» ütles Salgado. «Usun, et sinna Bolsonaro valitsus meid viib, sest nende seisukoht on 100 protsenti põlisrahvaste vastu.»

Brasiilia suurimas linnas São Paulos ägavad haiglad «kokkuvarisemise äärel», sest riigist on saanud Lõuna-Ameerika suurim viiruse epitsenter.

Salgado sõnul ripub surmaoht «suure osa elanikkonna kohal».

«Bolsonaro seisab karantiini vastu ning neil ei ole meditsiinilist infrastruktuuri, mis meil on» Euroopas, ütles 76-aastane Salgado, kes on pikka aega elanud Euroopas.

«Kui viirus jõuab metsa, siis neil pole vahendeid abistamiseks. Vahemaad on niivõrd tohutud. Põliselanikud hüljatakse,» ütles fotograaf.

Viirusega on juba nakatunud 40 põliselanike rühma, kelle seas on registreeritud 537 positiivset juhtu ning 102 surma, selgub Brasiilia põlisrahvaste ühenduse statistikast.

Põliselanike õiguste eest seisev vabaühendus Metsa Valvurid hoiatas, et kütt-korilaste hõimu awa guajat, kel tavaliselt puudub side välismaailmaga, ähvardab metsatööliste ja põllupidajate tõttu otseselt väljasuremise oht.

Brasiilias on hinnanguliselt umbes 800 000 põliselanikku, kes kuuluvad enam kui 300 erinevasse rahvusrühma.

«Kui te ei peata sissetungi meie territooriumile, siis kokkupuuteta awa guaja rahvas sureb,» ütlesid Metsa Valvurid, kelle liikmeid on viimastel kuudel mõrvatud.

Salgado sõnul on koroonaviirus ühtlasi ka meie keskkonna ja planeedi hävitamise vili.

Samas möönis fotograaf, et kriis on andnud meile võimaluse kõige üle järele mõelda.

«Me oleme muutunud tulnukateks, kes elavad linnakestes ja suurlinnades,» ütles ta. «Me hävitame kõike, selleks, et me saaksime sööta seda suurlinnadesse ja hoida neid käigus.»

Salgado sõnul vajab inimkond endale pikalt ja tõsiselt otsa vaatamist, kuidas see elab, ning kursimuutust.

«Meil on nii palju vaja ära teha» pärast viirust,« ütles ta.

Me peame looma uue ja korralikult tootliku süsteemi. Kui läheme selles suunas, peame me garanteerima, et suur osa planeedi rikkustest läheb selle ülesehitamisse.»