Soome president soovitas ELil loobuda päästepakettidega riikide aitamisest

Soome president Sauli Niinistö.

FOTO: RS / MPI / Capital Pictures / Scanpix

Soome presidendi Sauli Niinistö hinnangul pole koroonaviiruse kriisi tagajärgede leevendamiseks võetud võlakoormast võimalik vabaneda rahatrükiga ning üldse peaks Euroopa Liit (EL) pöörduma tagasi põhimõtte juurde, et iga riik vastutab ise oma võlakoorma eest.

Saksamaa ja Prantsusmaa tulid sel nädalal välja ettepanekuga luua 500 miljardi euro suurune taastumisfond. Kuigi Soome rahandusminister Katri Kulmuni pole otsesõnu öelnud, kuidas riik kavasse suhtub, rõhutas minister, et sellisel kujul ettepanek ilmselt teoks ei saa.

Täna ajakirjanike küsimustele vastanud Soome riigipea Niinistö ei puudutanud taastumisfondi loomist otsesõnu, kuid viitas küsimusele keskpankade rollist kõneldes.

«Kui palju uut raha on võimalik tühjalt kohalt luua?» arutles ta. «Raha hulk on kasvanud määratult. See on ehk pannud mõtlema, et meie olukord on näiliselt lihtne, raha on käepärast. Aga mis on selle raha tagatiseks, kui seda teed käia pikka aega? Selles võib peituda väga ohtlikke küsimärke.»

Niinistö sõnul on muretvalmistav, kui kergekäeliselt suhtutakse võlga. «Väga kerge on mõelda, et raha on küll, sest raha on viimastel aastatel tekitatud ilma, et tegelik majandus seda toetaks,» rääkis ta ajakirjanikele. «Võlga tuleb suhtuda tõsiselt. Sellest ei pääse raha trükkides.»

Ühtlasi avaldas Niinistö lootust, et EL pöördub tagasi algse poliitika juurde, kus riike ei aidatud hädast välja päästepakettidega.

ELi alusdokument Maastrichti leping näeb ette, et iga euroala maa vastutab ise oma riigivõla eest ning raskustesse sattunud ühenduse liikmeid ei aidata välja ühise laenuga. Paljude hinnangul rikuti seda reeglit aga Kreeka abistamisel 2010. aastate hakul.

«Minu arvates tuleks taas arutelule võtta see, et naastaks algse euroala lepingu päästmist keelava sätte juurde,» lausus Niinistö, kelle hinnangul aitaks see näidata iga riigi majandussuutlikkust.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles