/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/06/03/610700t1h37fd.jpg)
Läti rahvahääletus vene keelele teise riigikeele staatuse andmise üle saab täpsemalt sõnastatud küsimuse, otsustas Läti keskvalimiskomisjon teisipäeval pärast proteste esialgse sõnastuse ebamäärasuse vastu.
Läti valimiskomisjon täpsustas referendumi küsimuse sõnastust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
18. veebruari referendumil küsitakse valijailt: «Kas te toetate Läti Vabariigi põhiseaduse muudatusettepanekuid, mis annaksid vene keelele teise riigikeele staatuse?»
Varem nõustus komisjon lihtsama küsimusega: «Kas te olete nõus Läti Vabariigi põhiseaduse muudatusettepanekutega?», kuid see sõnastus tekitas laialdast arutelu.
Keskvalimiskomisjoni esimees Arnis Cimdars ütles, et komisjon sai küsimuse sõnastuse kohta mitmeid ettepanekuid eraisikutelt, vabaühendustelt ja poliitikutelt. Levinud oli arvamus, et küsimus peaks täpsustama muudatuste eesmärki ehk vene keelele teise riigikeele staatuse andmist.
Vahepeal katkestas Cimdars komisjoni koosoleku, et keeleasjatundjatega telefoni teel nõu pidada.
Referendum toimub 18. veebruaril ja see tuli korraldada, sest koguti rahvahääletuseks nõutav hulk allkirju.
Paranduse jõustumiseks on vaja vähemalt 771.350 hääletaja ehk 50 protsendi valimisõiguslike elanike heakskiit.