/nginx/o/2018/06/01/7876448t1hf1bb.jpg)
Veria linna lähedal põllul, Kreeka virsikukasvatuse südamaal, seisab käputäis albaania talutöölisi redeleil ja korjab vilju.
Farmi omaniku Panagiotis Gountise sõnul kulub tavaliselt selle töö tegemiseks 20 inimest. Koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangute tõttu on tal neid tänavu aga vaid kuus.
«Albaanlasteta pole meil ühtki vilja kandvat virsikupuud,» ütles Gountis AFP-le.
Albaaniast tuleb suurem osa tuhandetest hooajatöölistest, kes töötavad praegusel aastaajal Kreeka puuviljataludes. Täpseid numbreid Kreeka võimud anda ei oska, sest paljud võõrtöölised tulid eelmistel aastatel turistiviisadega ja töötasid ebaseaduslikult.
«Albaanlasteta pole meil ühtki vilja kandvat virsikupuud,» ütles Gountis AFP-le.
Põhja-Kreekas Imathia ja Pella puuviljapiirkondades läheb aastas vaja umbes 15 000 põllutöölist, teatas umbes 500 puuviljakasvatajat esindav Antonis Markovitis. Välistööjõudu on vaja, sest vaid vähesed Kreeka tuhandetest töötutest tulevad puuviljapõllule.
Grupp peaminister Kyriakos Mitsotakise parteikaaslasi Uue Demokraatia erakonnast hoiatas aprillis, et tööjõupõud võib ohustada saagikoristust.
Hiljuti toodi sinna kaks bussitäit töötuid Kozanist, mis on üks Kreeka tõsiseim tööpuudusega kimpus piirkondi. Kuid põllumeeste sõnul peab kaks kolmandikku kreeklastest seda tööd liiga raskeks ja läheb varsti minema.
«Raske uskuda, et piirkonnas, kus tööpuudus on 20 protsenti, ei leia me töölisi,» tunnistas Markovitis.
Kreeka tööturuameti teatel taotles märtsis põllutöölise kohti 8400 töötut. Mullu oli sama number 9500.
Nea Pasegese põllumeeste ühenduse juhi Pavlos Satoliase sõnul vajavad nad hädasti inimesi, kes aitaksid harida puuvilja- ja viinaaedu ning juurviljapõlde. Osa tänavusest sparglisaagist on tema sõnul tööjõunappuse tõttu juba raisus.
Tööjõupuudusega tegelemiseks käivitas Kreeka põllumajandusministeerium 1. mail skeemi, mis teeb koroonapiirangutes erandi ja võimaldab välismaistel põllutöölistel riiki siseneda. Uute reeglite kohaselt võivad põllumajandusettevõtjad võõrtöölisi tuua kuni kolmeks kuuks, pannes nad kõigepealt kaheks nädalaks karantiini. Põllumeeste ühendused vastutavad ka tulijatele koroonatestide tegemise eest.
Suurem osa neist tuleb Albaaniast. Tirana hinnangute kohaselt võiks selles skeemis osaleda 7000–10 000 inimest.
Kreeka aprikoosi-, kirsi-, ploomi- ja virsikukasvatajaid ühendava luuviljaliste tootjate liidu juhi Christos Yiannakakise sõnul sisenes möödunud nädalal riiki umbes 90 albaania võõrtöölist.
Abijõudu oodatakse ka Bulgaariast. Lisaks võib tööjõudu saada varem Lõuna-Kreekas maasikaid ja apelsine korjanud inimeste seast.
Kogu võõrtööliste debati juures pole aga eriti tähelepanu pööratud üle Kreeka paiknevates migrandilaagrites elavale 120 000 varjupaigataotlejale. Kuu alguses soovitas ÜRO pagulasamet Kreeka valitsusel kaaluda seda juba riigis olevat tööjõuallikat.
«Me peame tegutsema paindlikult ning andma pagulastele võimaluse ise leiba teenida ja integreeruda,» soovitas ÜRO pagulasameti Kreeka esindaja Philippe Leclerc.
AFPga anonüümselt rääkinud Kreeka põllumajandusministeeriumi allika sõnul ei saa nad ebaseaduslikku migranditööjõudu kasutada ja enamik pagulasstaatuse saanutest ei sobi põllutööks. Ta lisas, et neil pole ka selle vastu huvi.
Satolias aga leidis, et võimud pole migrantide tööle värbamise osas piisavalt huvi ilmutanud. «Me oleme aastaid palunud ajutisi töölube, et nad ei oleks illegaalsed, kuid midagi pole ära tehtud,» sõnas ta. «Lehtsalati korjamist õpib kaks päeva, see ei ole võrreldav kellegi lennukipiloodiks õpetamisega.»
Mustalt töötajaid on Kreekas varem kuritarvitatud. Eriti just migrante, kes viibivad riigis ebaseaduslikult, mistap nad ei julge ka politseisse minna.
2017. aastal mõistis Euroopa Inimõiguste Kohus Kreeka süüdi 2013. aasta intsidendis, kus 30 bangladeshlasest töölist sai viga, kui Peloponnesose maasikafarmi juhid avasid tule. Bangladeshlased olid nõudnud palka pärast nädalaid tööd kõrvetavas kuumuses ja voolava veeta onnides elamist.