/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/05/24/13117206t1h62d4.jpg)
Afganistani president Ashraf Ghani alustas pühapäeval kuni 2000 Talibani vangi vabastamisega «hea tahte avaldusena» vastuseks mässuliste üllatuslikule relvarahupakkumiselele Eid'i usupüha ajal.
Afganistani president vabastab 2000 Talibani vangi
Ghani ütles ka, et valitsus on valmis Talibaniga rahukõnelusi pidama, olles vastu võtnud nende kolmepäevase rahuettepaneku pühapäevast alanud Eid al-Fitri püha ajal, millega märgitakse moslemite paastukuu ramadaani lõppu.
Otsus vabastada vangid oli hea tahte avaldus ja see tehti rahuprotsessi edu kindlustamiseks, ütles Ghani kõneisik Sediq Sediqqi Twitteris.
USA ja Talibani vahel veebruaris allkirjastatud lepe näeb ette, et Afganistani valitsus vabastab kuni 5000 Talibani vangi, samal ajal kui mässulised vabastavad umbes 1000 julgeolekujõudude esindajat.
Vangide vahetuses nähakse usalduse suurendamise sammu, et jõuda ammu oodatud rahukõnelusteni valitsuse ja Talibani vahel.
Enne pühapäevast avaldust on Kabul juba vabastanud umbes 1000 Talibani vangi ning mässulised on vabastanud 300 julgeolekutöötajat.
Ghani sõnul on valitsus kohe valmis läbirääkimisi alustama. Valitsuse läbirääkijaid juhib Ghani varasem kibe rivaal Abdullah Abdullah, kellega eelmisel nädalal allkirjastatud võimujagamislepe lõpetas kuid kestnud poliitilise kriisi.
Taliban on varem korduvalt Ghani administratsiooni liikmeid pilganud, nimetades neid välisriikide kontrollitud hüpiknukkudeks.
USA on nüüdseid samme tervitanud. Ühendriikide eriesindaja Afganistanis Zalmay Khalilzad ütles laupäeval Twitteris, et relvarahu on võimalus, mida ei või maha magada.
Välisminister Mike Pompeo näeb vangide vahetuses esimest sammu, kuid ütles pühapäeval tehtud avalduses, et ta ootab Talibanilt «oma kohustuse järgimist mitte lubada vabastatud vangidel tagasi lahinguväljale pöörduda». Ta kutsus ka pooli üles vältima vägivalla kasvu usupüha järel.
President Trumpi valitsus on teinud Ühendriikide pikima sõja lõpetamise prioriteediks ning ärgitab pooli läbirääkimistele.
Analüütikud ütlevad aga, et Taliban on leppe järel julgust saanud ning valitsusametnikud on teatanud enam kui 3800-st rünnakust, mis on toimunud pärast lepet ning mille tagajärjel on 420 tsiviilisikut tapetud ja 906 haavatud.
Khalizadi meelest on mässulised kinni pidanud kohustusest mitte rünnata koalitsioonijõude, küll aga on viimased vägivallateod rikkunud kokkuleppe vaimu. Need juhtumid puudutavad ohvrirohket rünnakut Kabuli sünnitushaiglale ning enesetapurünnakut matustel.
Taliban on oma seotust nende rünnakutega eitanud, kuid Ghani on neid ning Islamiriiki vägivallas süüdistanud.
Alates USA sissetungist 2001. aastal on pidev võitlus varem peatunud vaid ühel korral. Ka 2018. aastal oli Eid'i usupüha ajal Talibani ja Kabuli vahel kolmepäevane relvarahu. Siis algatas selle Ghani.