Defense News: USA suudaks korraldada tuumakatsetuse lühikese ajaga

Foto esimesest tuumakatsetusest USA New Mexico osariigis 16. juulil 1945.

FOTO: AP/Scanpix

USA võib korraldada tuumakatsetuse mõne kuu jooksul, kui president seda nõuab, ütles kaitseministeeriumi kõrge ametnik vastuseks ajalehe Washington Post artiklile, mille kohaselt olevat valitsus arutanud hiljuti võimalust viia esimest korda pärast 1992. aastat läbi tuumakatsetus.

Kaitseministri abi asetäitja tuumaküsimustes Drew Walter rõhutas eile portaali Defense News järelepärimisele vastates, et Ühendriikide poliitika tuumakatsetustest hoidumisel ei ole muutunud.

Washington Post kirjutas laupäeval, et 15. mail arutati julgeolekuametkondade kõrgete ametnike kohtumisel võimaliku tuumakatsetuse korraldamist, sest valitsusametnike väitel viivad Venemaa ja Hiina läbi väikese võimsusega teste.  

Jutt käib tegelikest tuumakatsetustest, kuna alates 1992. aastast on Ühendriigid korraldanud üksnes simuleeritud või lõhkeaineta katseid tuumaarsenali seisundi kontrollimiseks. Selle eest vastutab riiklik tuumajulgeolekuamet (NNSA), mis on energiaministeeriumi poolautonoomne haru.

Walteri sõnul on tema aru saanud, et kui president tehnilistel või geopoliitilistel põhjustel tuumakatsetust nõuab, on võimalik viia mõne kuu jooksul läbi «piiratud diagnostikaga väga kiire katsetus».

«Ma arvan, et see juhtuks üsna kiiresti.»

Lühikese ajaga korraldatava katsetusega ei saaks aga kuigi palju andmeid, suurem katsetus hulga kasulike andmete hankimiseks nõuaks mitmeaastast ettevalmistusaega, ütles Walter.

NNSA on 1993. aastast pärinevate presidendi suuniste järgi kohustatud tagama võimekuse viia tuumakatsetus läbi 24-36 kuu jooksul, ilmneb ametkonna dokumentidest. Katsetuse läbiviimise kiirus sõltub aga selle üksikasjadest, öeldakse samas.

Walteri sõnul on NNSA tema arvates valinud väja koha Nevadas, kus on võimalik tuumakatsetus korraldada.

Seadused seda ei keela, sest USA ei ole üldist tuumakatsetuste keelustamise lepingut (CTBT) ametlikult ratifitseerinud. See kukkus 1999. aastal senatis läbi.

Ka Hiina on CTBT allkirjastanud, aga mitte ratifitseerinud. Venemaa on seda teinud, aga USA kahtleb, kas Moskva ikka täidab lubadust tuumakatsetusi mitte läbi viia. Andmeid selle kohta ei ole.

Walter tegi teisipäeval selles suunas vihje, väljendades muret ebakõlade üle viisis, kuidas Hiina ja Venemaa CTBT reegleid tõlgendavad ja täidavad.

Tema sõnul peaks USA arvestama andmetega, mis teistel riikidel võib pika aja jooksul tuumakatsetusi läbi viies koguneda.

Kaitsepoliitikauuringutega tegeleva Cato instituudi direktor Eric Gomez hoiatas, et USA tuumakatsetused võivad anda tagasilöögi, sest nii vabaneksid Hiina ja Venemaa survest, mis on neid seni avalikest testidest hoiduma sundinud.

USA tuumaarsenali järelevalve programm on tema sõnul märksa parem kui Hiina ja Venemaa omad, see võimaldab tegelikke katseid mitte läbi viies palju rohkem teada saada kui vastaste programmid.

«Sestap annaks Ühendriikide katsetus meile suhteliselt vähe ainulaadset informatsiooni, aga sellele tõenäoliselt järgnevad Venemaa ja Hiina testid oleksid nende relvaprojekteerijatele väga väärtuslikud,» ütles Gomez.

Gomez tõstataks ka avalikkuse huvi küsimuse, öeldes, et Nevada ja Utah' osariigi elanikke tuumakatsetus ilmselt ei rõõmustaks, isegi kui see toimuks sügaval maa all. Liiatigi on katsetamine kulukas ning võib lüüa uppi praegu kongressis tuumaküsimuses valitseva üksmeele.

Tagasi üles