Euroopa Komisjon tegi ettepaneku ajaloo suurima taastusfondi loomiseks

Euroopa Liidu lipud Euroopa Komisjoni hoone ees Brüsselis.

FOTO: YVES HERMAN/REUTERS/Scanpix

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tegi täna ettepaneku 750 miljardi euro suuruse taastusfondi loomiseks, kuid peab veenma ka skeptilised liikmesriigid seda toetama.

Ülemaailmne koroonapuhang on viinud Euroopa Liidu majanduse kõigi aegade sügavaimasse madalseisu ja von der Leyeni ettepaneku eesmärk on aidata enim kannatada saanud riike.

Otseülekannet taastusfondi esitlemisest saab vaadata kell 14.30 siit.

Kui ettepanek läbi läheb, on see EL-i ajaloo suurim turgutuspakett ning toob kaasa üleeuroopalised maksud plastile, süsinikuheitele ja suurtele tehnoloogiaettevõtetele.

EL-i majandusvolinik Paolo Gentiloni tervitas Twitteris ettepanekut kui «Euroopa läbimurret», mis «lahendaks enneolematu kriisi». 

Covid-19 on nõudnud Euroopas rohkem kui 173 000 inimese elu ja majanduse seisma pannud. Viimastel nädalatel on ettevõtted tasapisi taas tegevust alustanud, aga liikmesriikide piirid on enamjaolt veel suletud, mis takistab nii reisimist kui ka kaubandust.

Taastuspakett on hädavajalik koroonakriisis enim kannatanud Itaaliale ja Hispaaniale, kel on suure võlakoorma tõttu võimatu omal jõul majandust taas käima lükata.

Plaani 750 miljardist eurost saaks Itaalia 81,8 miljardit abina järgmise kolme aasta vältel ja 90,9 miljardit laenudena. Hispaania saaks toetusena 77,3 miljardit ja laenudena 31 miljardit, ilmnes uudisteagentuuri AFP käsutusse jõudnud dokumendist.

Kokku eraldaks EL abina 405 miljardit eurot, sellest 28,8 miljardit läheks Saksamaale ja 38,7 miljardit Prantsusmaale. 

Liikmesriikidele eraldatavad laenud ja abi moodustavad kokku üle 650 miljardi euro, ülejäänud 100 miljardit kulutataks EL-i päästeprogrammidele. 

Saksa kantsler Angela Merkel tegi eelmisel nädalal ettepaneku lubada komisjonil laenata kannatanud majanduste taastamiseks turgudelt 500 miljardit eurot. Tema idee järgi peaks raha jagatama toetuste, mitte laenudena.

Plaani toetab ka Prantsuse president Emmanuel Macron.

Saksa-Prantsuse plaani vastu on aga nn säästlik nelik: Holland, Austria, Taani ja Rootsi. Nemad eelistaksid toetustele rangete tingimustega laene.

Niinimetatud kasinuspoliitika pooldajad peavad oma lõunapoolseid partnereid ülekulutajateks ja nende päästemudeli aluseks on euroala võlakriisiaegne mudel, kui Kreeka ja teised said abi laenudena ja tingimusel, et nad oma majandust radikaalselt muudavad.  

Toetuse ja laenu erinevus on eriti määrav Itaalia, Kreeka ja Hispaania jaoks, kel on turjal kogukas võlakoorem hoolimata 2008. aasta finantskriisi järel läbi viidud piinarikastest reformidest.

Euroopa Keskpank (ECB) hoiatas eile, et suure võlakoormaga riikide võla uus kasv võib euro ohtu seada. Sestap on ECB kindlalt EL-i ühise laenamise poolt.

Fond seotakse EL-i 2021.-27. aasta eelarvega ning mõlemad tuleb vastu võtta 27 liikmesriigi ühehäälse toetusega ja ratifitseerida Euroopa Parlamendis.

Tagasi üles