USA kongress kiitis heaks sanktsioonieelnõu uiguuride vangistuse vastu
USA kongress kiitis kolmapäeval heaks sanktsioonide eelnõu Hiina ametnike vastu seoses uiguuride ja teiste moslemivähemuste vangistamisega, avaldades sellega survet veel teiselgi rindel kahe Vaikse ookeani suurvõimu vahel.
Esindajatekoda toetas eelnõu häältega 413-1, andes sellega jõulise signaali Uiguuri Inimõiguste Seaduse lõppversioonile, mis on juba ajanud Pekingil harja punaseks.
Vaid mõni tund varem tegi välisminister Mike Pompeo jõulise avalduse, milles survestas Pekingit veel teiseski Hiina jaoks tähtsas küsimuses - Hongkongi autonoomias.
Inimõiguslaste sõnul on Hiina loodeprovintsis Xinjiangis kontsentratsioonilaagrites vangis vähemalt miljon uiguuri ja muude turgikeelsete moslemivähemuste esindajat. Tegemist on massiivse ajupesuga, millele on vaid üksikuid võrreldavaid näiteid võimalik tuua tänapäeva maailmast.
«Kui Ameerika ei võta sõna inimõiguste rikkumiste vastu Hiinas, näiteks teatud ärihuvide tõttu, siis me kaotame igasuguse moraalse õiguse rääkida inimõiguste rikkumistest ükskõik millises paigas terves maailmas,» ütles USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi.
Sõnum oli selgelt parteideülene, sest esindajatekoja välisasjade komisjoni kõrgeim vabariiklane Michael McCaul süüdistas Hiinat otsesõnu «riiklikult toetatud kultuurilises genotsiidis».
«Peking on valmis täielikult välja juurima tervet kultuuri ainuüksi seetõttu, et see ei sobitu raamidesse, mida Hiina Kommunistlik Partei peab »hiinapäraseks«,» ütles McCaul.
«Me ei saa istuda käed rüpes ja lasta sel jätkuda,» sõnas ta. «Meie vaikimine on kaassüü ning meie tegevusetus rahusobitus.»
Eelnõu kohaselt tuleb USA valitsusel välja selgitada, millised Hiina ametnikud on vastutavad «meelevaldsete kinnipidamiste, piinamiste ja tagakiusamise eest», seda nii uiguuride kui teiste vähemuste puhul.
Seejärel külmutavad USA võimud nende ametnike võimalikud varad Ühendriikides ning seavad neile sissesõidukeelu.
Eelnõu nimetab konkreetselt kompartei Xinjiangi haru juhti Chen Quanguod. Varem Tiibetis ametnikuna teeninud Chenil on kurikuulus maine rahutute vähemusrahvaste mahasurumisel.
Hiina esiti eitas massilist vangistamist, ent on juba mõnda aega asja möönnud, kuid väitnud, et töölaagrite näol on tegu kutsehariduskeskustega, mille eesmärk on välja juurida islamistlikku äärmuslust.
Detsembris kongressis vastu võetud sarnane seadus oli Hiina välisministeeriumi sõnul näide Ühendriikide silmakirjalikkusest nende endi meetodeis niinimetatud terrorismivastases võitluses.
«Antud eelnõu mustab tahtlikult inimõigusolukorda Xinjiangis, laimab Hiina jõupingutusi juurida välja äärmuslust ja ründab jõuliselt Hiina valitsuse Xinjiangi-poliitikat,» ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Hua Chunying, kutsudes Ühendriike eelnõud peatama.
President Donald Trump võib eelnõu kas allkirjastada või vetostada, ent kongressil on koos vajalikud hääled riigipea veto ümberlükkamiseks, kui ta peaks seda kasutama.
Mullu kõhkles Trump allkirjastamast üht teist seadust, mis vihastas Hiinat ning mille eesmärk oli aidata kaasa Hongkongi autonoomia tagamisele, kuid mis siiski sai seaduse jõu tänu ülekaalulisele toetusele kongressis.
Esindajatekoda võttis uiguuride eelnõu puhul vastu karmima versiooni, mis keelustaks tehnoloogiaeksporti, mida kasutataks uiguuride massiliseks jälgimiseks. Kriitikute sõnul on välja kujunemas uut tüüpi düstoopiline mudel, mille kohaselt jälgib Peking vähemusrahvuste iga sammu.
Vabariiklaste juhitav senat jättis eksporti puudutanud punktid eelnõust välja, et tagada ühehäälne heakskiit. Nende eesmärk oli jätta tehnoloogiliste küsimustega tegelemine Trumpi ülesandeks, kuna ta peab niigi pikaajalist kaubandussõda Aasia suurvõimuga.
Kaubandusministeerium kehtestas läinud nädalal sanktsioonid kaheksale Hiina ettevõttele ning instituudile, mida nähakse kaasosalistena uiguuride ja teiste vähemusrahvaste vastases tagakiusamise kampaanias, seal hulgas peetakse silmas nende järel luuramist.
Eelnõu lõppversioon näeb ühtlasi ette ka USA luure salastatud raporti lisamist Xinjiangi kohta ning ka Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhitud laiapõhjalist uuringut, mille kohaselt on Hiina väidetavalt võtnud sihtmärgiks USA kodanikke ja alalisi elanikke, kes on rahvuselt uiguurid või uiguuri päritolu.