Kuus aastat tagasi suvel lasi politsei Missouri osariigis Fergusoni linnas maha 18-aastase äsja keskkooli lõpetanud mustanahalise Michael Browni. Tema surm lükkas käima üle kogu Ameerika Ühendriikide arutelu, kuidas vähendada politsei ülemäärast vägivalla pruukimist, seda eriti mustanahaliste vastu. Möödunud aastatega pole ometi eriti midagi muutunud.
Browni tapmisele järgnes protestilaine Fergusonis ning sündis õiglast kohtlemist sõltumata inimese rassist nõudev liikumine Black Lives Matter (Mustanahaliste Elud Loevad). Nüüd, nädala pärast seda, kui valgenahaline politseinik tappis Minneapolises vahistamisel mustanahalise George Floydi, küsivad paljud, miks on mustanahalistel endiselt kolm korda suurem tõenäosus surra politsei kätes kui valgenahalistel, kui tugineda uurimisrühma Mapping Police Violence statistikale.