Euroopa baarid püüavad saada üle viirusepohmellist

Baariomanik Lõuna-Prantsusmaal Aix-en-Provence'is seadmas täna valmis laudu, et avada homme taas üle pika aja uksed.

FOTO: CLEMENT MAHOUDEAU / AFP / SCANPIX

Prantsusmaa baaritöötajad on parasjagu ametis toolide-laudade kahe kuu tolmust puhastamisega, sest alates homsest võivad nad taas uksed valla lüüa. Mitmel pool Itaalias ja Hispaanias saavad juba inimesed nautida päikeselisel terrassil istumist, samas kui näiteks Ühendkuningriigis ootavad kõrtsmikud endiselt, millal neile antakse luba õllekraan avada.

Lihtsalt uuesti uste lahti tegemine pole aga imerohi ettevõtetele, mis ühtekokku panustavad Euroopa Liidu (EL) majandusse 55 miljardi euroga ning pakuvad tööd 2,3 miljonile inimesele.

Suletuna oldud aja kestel on baarid ja pubid juba kandnud suurt kahju ning nüüd tähendab klientide vahel distantsi hoidmise nõue, et kasum jääb ilmselt varasemast napimaks, samas kui täiendavad väljaminekud koristamisele ning vahel ka reeglite täitmiseks tehetavatele ümberehitustöödele tulevad kulureale juurde.

Briti õlle- ja pubide liidu (BBPA) andmeil suudavad nende liikmetest koguni 40 protsenti hoida end elus ainult septembrini, kui nad varsti ei saa uksi taas lahti teha.

Euroopa Komisjon kiitis hiljuti heaks Soome 120 miljoni euro suuruse riigiabi paketi joogi- ja toitlustusasutustele.

See tähendab umbes 10 000 pubi sulgemist ja 100 000 töökoha kadumist, rääkis Euronewsile ühenduse tegevjuht Emma McClarkin.

«See on olnud Ühendkuningriigi baaride ja pubide valdkonnale hävitav,» lausus ta. «Inimesed igatsevad vana head briti pubi. Sõprade ja pereliikmete järel on see asi, millest nad karantiini ajal kõige enam puudust tunnevad.»

Sarnaselt Ühendkuningriigiga on karantiin olnud raske ka Hispaania kõrtsidele, sest mõlemas riigis on tugev väljaspool kodu alkoholi nautimise kultuur – baarides ja restoranides müüakse neis maades kokku rohkem õlut kui poes.

Saksamaa on vastupidine näide: seal müüakse baarides vaid 20 protsenti kogu tarbitud õllest.

Mitmel pool Euroopas on pruulikojad püüdnud muutunud oludega kohaneda, otsides viise, kuidas müüa baaride-restoranide asemel oma toodangut otse klientidele või villides rohkem õlut vaatide asemel pudelitesse.

See pole siiski suutnud karantiiniaja kaotust tasa teha, kinnitas Euroopa pruulikodade ühenduse peasekretär Pierre-Olivier Bergeron, kelle sõnul on see eriti valusalt tabanud väiketootjaid.

«Olukord on üsna ühene. Enne kriisi võisin ma öelda, et Euroopas oli 10 000 pruulikoda. Mul pole kindlust, et ma võin tuleval aastal samal ajal sarnaseid andmeid esitada,» ütles ta Euronewsile. «See on tõeline kaotus. Euroopa on tänapäevase õlle häll.»

Osa riike on juba ulatanud spetsiaalselt restoranidele, kõrtsidele ja kohvikutele abikäe.

Euroopa Komisjon kiitis hiljuti heaks Soome 120 miljoni euro suuruse riigiabi paketi joogi- ja toitlustusasutustele, mis on kandnud koroonaviiruse pandeemia ajal kaotusi, kirjutas EU Reporter.

Pakett kompenseerib ettevõtetele 15 protsenti kaotatud tulust, mis jääb alla ühe miljoni euro, ning viis protsenti kaotatud tulust, mis ületab ühte miljonit euro kahe kuu kestel, mil Soome baarid olid kinni.

Maksimaalselt võib üks ettevõte saada 500 000 eurot toetust.

Tagasi üles