Putin: põhiseaduse muudatuste rahvahääletus toimub 1. juulil

Vene president Vladimir Putin pidamas 1. juunil videokonverentsi keskvalimiskomisjoni ja põhiseaduse muutmise töörühma liikmetega. Foto: TASS / Scanpix

Ülevenemaaline rahvahääletus põhiseaduse muudatuste üle korraldatakse 1. juulil, teatas Vene president Vladimir Putin esmaspäeval.

«Korraldame ülevenemaalise rahvahääletuse muudatuste tegemiseks Venemaa Föderatsiooni põhiseadusesse 1. juulil 2020. aastal,» ütles Putin esmaspäeval peetud põhiseaduse muudatuste töörühma videokonverents-istungil.

«1. juuli tundub olema sobilik kuupäev, et korraldada üleriigiline rahvahääletus põhiseaduse muutmise üle. Esiteks on see kuupäev seaduslikus mõttes sobilik,» sõnas Putin.

Juhul kui hääletuse kuupäevaks jääb 1. juuli, on inimestel 30 päeva aega, et parandustega tutvuda ning kujundada ettepaneku suhtes oma hoiakud, lausus ta.

Teiseks, paremaks muutuvas koroonaviiruse olukorras on võimalus astuda veel terve kuu täiendavaid samme olukorra normaliseerimiseks, lisas ta.

Põhiseaduse muudatused näevad ette, et presidendiametit võib pidada vaid kaks ametiaega ja mitte tingimata järjest. Putini varasemad ametiajad nullitakse, mis võimaldab tal jääda ametisse 2036. aastani.

Ametiaja lõpetanud presidendist saab eluaegne senaator.

Presidendiks võib kandideerida vähemalt 35-aastane muu kodakondsuseta Venemaa kodanik, kes on elanud riigis vähemalt 25 aastat. Viimane nõue ei kehti isikutele, kel oli Venemaaga ühinenud riigi või ala kodakondsus (näiteks okupeeritud Krimmi elanikud).

Kuberneridel, senaatoritel, duumaliikmetel, kohtunikel ja ministritel ei tohi olla välisriigi kodakondsust ning nad ei või omada arveid välismaal.  

President saab põhiseadusega valitsuse üldise juhtimise õiguse ja õiguse juhtida valitsuskabineti istungeid.

Uue põhiseadusega saab president ka võimu riigi kõrgeimate kohtute kohtunikke vallandada ja parlamendis vastu võetud seadusi tagasi lükata.

Põhiseadusmuudatustega keelatakse Venemaa ala osa võõrandamine ja ka üleskutsed selleks. Nähakse ette föderaalalade loomine, kus avalik võim kehtestatakse föderaalseaduse alusel. 

Venemaa kuulutatakse NSV Liidu õigusjärglaseks oma alal ning rahvusvahelistes organisatsioonides liikmesuse ja rahvusvaheliste lepingute ja välismaal asuva vara osas.

Põhiseaduses mainitakse nüüdsest usku Jumalasse ja ajaloolist tõde.

Riik tagab põhiseaduses vähemalt elatusmiinimumi suuruse miinimumpalga ja pensionite indekseerimise.

Abieluna tunnistatakse vaid mehe ja naise liitu. 

Riigiduuma saab õiguse kinnitada presidendi esitatud peaminister, ning peaministri esitatud asepeaministrid ja ministrid peale nõndanimetatud jõuministrite, samuti neile umbusaldust avaldada. President peab seepeale saatma laiali kas valitsuse või riigiduuma.

President saab õiguse moodustada riiginõukogu, kuid selle ülesanded ja õigused määratakse alles edaspidi eriseadusega.

Vene põhiseaduskohtu kohtunike hulka vähendatakse 19-lt 11-le ning nad saavad õiguse hinnata riikidevaheliste organite, kohtute ja arbitraažide otsuste täitmise võimalikkust, kui need peaks olema vastuolus Vene põhiseadusega.

Põhiseadusmuudatused peavad heaks kiitma vähemalt pooled rahvahääletusel osalenud Venemaa kodanikud.