1968. aasta 4. aprillil sai Memphise Lorraine’i motelli rõdul surmava kuulitabavuse mustanahaliste õiguste eest võitleja Martin Luther King (MLK). Tegu oli mõrvaga, mis päästis valla ühe suurima kodanikerahutuste laine USA lähiajaloos.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

3. aprillil pidas King Tennessee osariigis Memphises kõne, milles rõhutas oma pühendumust võidelda ebaõigluse vastu rahumeelsete protestidega. Ta rääkis jumala tahtest, öeldes: «Olen näinud tõotatud maad. Ma ei pruugi sinna koos teiega jõuda. Aga ma soovin, et te täna õhtul teaksite, et meie kui rahvas jõuame tõotatud maale.»

King rääkis, kuidas muutuste saavutamiseks ei ole vaja vägivalda. «Me ei pea vanduma ja oma sõnadega halvasti käituma. Me ei vaja telliseid ega pudeleid. Me ei vaja Molotovi kokteile.» Päev hiljem tapeti King valgete ülemvõimu pooldaja James Earl Ray poolt.

«Selle tapmisega astus Ameerika ühe sammu kaosele lähemale ja ühe sammu kogukonnast kaugemale,» kirjutas Kingi tapmise järel Briti ajaleht The Guardian. Järgmised päevad näitasid, et ajalehe ennustus osutus täpseks.