Trump lubas rahutuste mahasurumiseks tuua pealinna tänavaile sõdurid

USA president Donald Trump möödub graffiti-seinast külaskäigul Püha Johannese episkopaalkirikusse, mis asub Valgest Majast üle tee. Samal ajal käivad Valge Maja ees meeleavaldused, mille osalejate vastu kasutas politsei ka pisargaasi ja kummikuule. Foto: Reuters / Scanpix

USA president Donald Trump lubas esmaspäeva õhtul tehtud telepöördumises tuua korra taastamiseks pealinna tänavaile tuhandeid hambuni relvastatud sõdureid ja politseinikke.

Trump loodab sellega panna piiri edasistele meeleavaldustele Washingtonis, kus Valge Maja lähedal paiknevad hooned ja monumendid on langenud rüüstajate ja vandaalide rünnakute alla.

«See, mis juhtus linnas eile öösel, oli täielik häbiplekk,» ütles Trump.

«Just nüüdsama saadan ma tuhandeid ja tuhandeid hambuni relvastatud sõdureid, sõjaväepersonali ja korrakaitseametnikke peatama mässu, rüüstamist, vandalismi, rünnakuid ja tahtlikku eraomandi hävitamist.»

President mõistis hukka «siseterrorismi» vägivalla ja kritiseeris teravalt meeleavaldusi pealinnas, kus osa demonstrante on rüüstanud kinnisvara ning vandaalitsenud monumentide kallal ning politseil on tegu protestijate ohjamisega.

«Ma tahan, et selle terrori korraldajad oleks hoiatatud, et teid ootavad karmid kriminaaltrahvid ja pikad vanglakaristused,» ütles ta.

Pea nädala jagu on mitmel pool riigis avaldatud meelt politseivägivalla vastu, mille viimaseid kurbi näiteid oli mustanahalise George Floydi surm kinnipidamisel. Mitmel pool riigis on demonstratsioonid võtnud aga vägivaldseid mõõtmeid ning korrakaitsjatel on tegu protestijate ohjeldamisel.

«Tegemist ei ole rahumeelsete protestidega, tegemist on siseterrorismi tegudega,» ütles Trump Valgest Majast, samal ajal kui väljaspool residentsi tulistasid politseinikud meeleavaldajate sekka pisargaasigranaate ning kummikuule.

Trump kutsus osariikide kubernere tooma tänavaile ka rahvuskaarti «piisaval hulgal, selleks, et me domineeriksime tänavail».

Siiski on erinevates osariikides erinevad seadused, mis ei võimalda kõikjal sõjaväge tänavatele saata antud olude korral.

Vahetult pärast seda kõndis ta oma julgeolekuteenistuse eskordi saatel üle tee, kus paikneb vandaalitsemisest räsida saanud Püha Johannese episkopaalkirik, kaks sajandit vana niinimetatud «presidentide kirik», kus ta lasi korraldada fotosessiooni.

Täpselt nädal pärast Floydi surma Minneapolises, osutas kohtuarsti korraldatud lahang mustanahalise mehe videosse jäädvustatud surma põhjusena valgenahalise politseiniku tegutsemise. Politseinik surus Floydi tänavale ning hoidis oma põlve tal kaelal ligi üheksa minutit, samas kui Floyd palus vabastamist ning ütles, et ta ei saa hingata. 

Just seesama lause «Ma ei saa hingata!» («I can't breathe!») on muutunud meeleavaldajate sagedaseks lipukirjaks protestides politseivägivalla vastu.

«Tõendusmaterjal on kooskõlas mehaanilise lämbumisega surma põhjusena ning tapmine on surma viis,» rääkis ajakirjanikele Michigani ülikooli ekspert Aleccia Wilson, kes teostas Floydi perekonna palvel lahangu.

Üleriiklikud rahutused on seni kõige laiaulatuslikum meeleavaldus Ühendriikides pärast 1968. aastat, mil kõikjal riigis vallandus protestilaine kodanikuõiguste eestkõneleja Martin Luther King noorema tapmise üle.

Samuti meenutavad praegused sündmused paljudele 1992. aasta Los Angelese rahutusi, mis vallandusid pärast seda, kui kohus mõistis õigeks politseinikud, kes peksid jõhkralt mustanahalist Rodney Kingi.