/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/04/23952t1h72e9.jpg)
Euroopa Liidu liikmesmaad leppisid neljapäeval kokku, et gaasitülil Venemaa ja Ukraina vahel saavad olema «märkimisväärsed» rahanduslikud, majanduslikud ja poliitilised tagajärjed mõlemale riigile, teatas ELi eesistuja Tšehhi.
EL ähvardab Venemaad ja Ukrainat tõsiste tagajärgedega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikmesriikide suursaadikud kohtusid Tšehhi esindajatega, kellega jõuti üksmeelele, et «hetkeolukord kahjustab Venemaa ja Ukraina tõsiseltvõetavust usaldusväärse varustaja- ja transiidiriigina».
Gaasitüli tõttu ei ole Vene maagaasi tarned Ukrainat läbinud üle nädala juba. Kriisi tõttu kannatavad miljonid eurooplased, mitmel pool on külmade ilmade tõttu suletud koole ja tööstusettevõtteid.
Euroopa gaasinõudlusest moodustab Ukrainat läbiv Vene gaas viiendiku.
Saadikud nõustusid, et esmatähtis on tarned taastada. Avaldus märkis veel, et Euroopa Liit räägib «tugevalt ühel häälel».
ELi liikmesriigid kutsusid samas üles tagama korralikku, toimivat rahvusvahelist gaasiseiret.
Venemaa ja Ukraina nõustusid neljapäeval pidama uusi kõnelusi niinimetatud gaasisõjas. EL keeldus Venemaa ettepanekust osaleda laupäeval Moskvas tippkohtumisel, ent samas nõustus sinna saatma oma esindajana Tšehhi tööstusministri Martin Rimani ja Euroopa energiavoliniku Andris Piebalgsi.