AP: Hiina viivitas koroonaviiruse andmete WHO-le edastamisega (1)
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kiitis kogu jaanuarikuu avalikkuse ees Hiinat uuele koroonaviirusele kiire reageerimise eest ja tänas valitsust, et ta viiruse genoomi otsekohe neile avaldas.
Uudisteagentuur Associated Press on aga sisedokumentide, meilide ja kümnete intervjuude põhjal välja selgitanud, et tegelikkuses viivitasid Hiina ametnikud viiruse genoomi avaldamisega üle nädala pärast seda, kui see oli mitmes riiklikus laboris määratud.
WHO-ga ei jagatud ka andmeid testide, ravimite ja vaktsiinide kohta. Suuresti on selle põhjuseks range infokontroll ja konkurents Hiina riiklikus tervishoiusüsteemis.
Genoom avaldati alles siis, kui üks labor tegi 11. jaanuaril selle enne ametivõime ühes viroloogiaportaalis teatavaks. Isegi siis venitas Hiina vähemalt kaks nädalat kõigi vajalike detailide WHO-le edastamisega.
Selle ajaga oleks saanud viiruse levikut oluliselt aeglustada.
Ehkki WHO ametnikult Hiinat kiitis, näitavad AP andmed üleilmse tervishoiuorganisatsiooni muret väärtusliku aja kaotamise pärast.
«Olukord on praegu selline, et nad andsid selle meile 15 minutit enne, kui see avaldati CCTV-s,» ütles ühel kohtumisel WHO kõrge ametnik Hiinas, doktor Gauden Galea riiklikule telekanalile viidates.
WHO on sattunud koroonapandeemia ja Hiina rolli tõttu selles täbarasse olukorda. USA president Donald Trump süüdistas organisatsiooni kokkumängus Hiinaga pandeemia ulatuse varjamises ja teatas reedel, et katkestab sellega sidemed.
Hiina president Xi Jinping kinnitab aga, et Hiina on andnud alati WHO-le ja maailmale informatsiooni aegsasti.
AP hangitud info ei toeta Hiina ega USA väiteid. Rahvusvahelised seadused kohustavad küll riike andma WHO-le andmeid, mis võivad rahva tervist mõjutada, kuid organisatsioonil ei ole võimu kedagi sundida.
Ühendus sõltub riikide koostöötahtest ning Hiina puhul selgub, et kokkumängu asemel kobas WHO ka ise pimeduses ja ootas kannatamatult, et Hiina talle midagigi teada annaks. Pekingi kiitmise taga oli ilmselt soov teda tihedamale koostööle meelitada.
WHO ametnikud murdsid pead, kuidas pressida Hiinalt rohkem infot välja võime vihastamata, kuid seadmata ohtu ka teadlasi.
WHO eriolukordade juht Michael Ryan ütles, et parim viis Hiinat «kaitsta» oli teha oma sõltumatu analüüs, sest vastasel juhul oleks kaheldud viiruse inimeselt inimesele levimises ja teised riigid oleksid vastavalt käitunud.
Alates viiruse genoomi kindlaksmääramisest 2. jaanuaril kuni selle kuulutamiseni ülemaailmseks terviseohuks 30. jaanuaril, jõudis puhang Hiina haiguste kontrolli- ja ennetuskeskuse andmetel kasvada 100-200 korda.
«Meie juhtkond ja personal töötasid ööl ja päeval, et toetada ja jagada teavet võrdselt kõigi liikmesriikidega,» ütles WHO avalduses.
Hiina on viimastel kuudel korduvalt õigustanud oma tegusid ja ostutanud, et paljud riigid, USA nende hulgas, venitasid otsustavate sammude astumisega veel rohkem: nädalaid, isegi kuid.
Hiina arstid märkasid patsientidel ebatavalist kopsupõletikku detsembri lõpus. Seletust otsides saatsid nad proovid eralaboritesse ja 27. detsembriks pani üks neist, Vision Medicals, suurema osa uue viiruse genoomist kokku. See osutus ehmatavalt sarnaseks 2002.-2004. aastal Aasias sadade inimeste elu nõudnud SARS-iga.