Pandeemia haukab suure tüki Euroopa kosmoseprogrammi rahastusest

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) rakett Vega stardib Prantsuse Guajaanast 2015. aastal.

FOTO: JM GUILLON / AFP / SCANPIX

Koroonaviiruse pandeemia mõju ulatub juba lausa kosmosesse, sest Euroopa poliitikute hinnangul on Covid-19 leviku majandusmõjud sedavõrd suured, et kosmosetööstus kaotab kuni miljard eurot.

Euroopa kosmosetööstuse ettevõtete esindusühenduse Eurospace peasekretär Olivier Lemaitre ennustab, et erakliendid investeerivad tänavu satelliidiprojektidesse vähem kui varem.

Tema hinnangul vajab kosmosetööstus hiiglaslikku toetust, et teadus- ja arendustegevus saaks jätkuda. Lemaitre ütles Euronewsile, et ELi riigid pole seni olukorra tõsidusest aru saanud.

Samal ajal kui liikmesriigid püüavad kulusid kärpida, soovib Euroopa Komisjon kasvatada investeeringuid kosmosetööstusesse.

Komisjoni siseturuvolinik Thierry Breton kirjutas päras SpaceXi raketi starti Ameerika Ühendriikidest eelmisel nädalal, et tegu oli meeldetuletusega eurooplastele, et sõltumatu ligipääs kosmosele on võtmetähtsusega.

Tegu oli USA kosmoseagentuurile NASA esimese eraettevõtte kätte usaldatud projektiga ning Bretoni arvates peab Euroopa olema valmis haarama kosmoseprojektides juhtohjad ja leidma selle jaoks vahaliku raha.

Mis puudutab kosmoserakettide missioone on Euroopa kaugel teiste jõudude seljataga: 2019. aastal saatis Hiina teele 34 raketti, Venemaa 21, USA 15 ning Euroopa Liit kõigest kaks.

Samas on Euroopa kosmosetööstus paljuski keskendunud ärilisel eesmärgil ilmaruumi saadetavatel satelliitidele, mitte mehitatud missioonidele rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS).

Viiruse tõttu kehtestatud karantiin on mõjutanud Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tööd ning alates 16. märtsist on Euroopa Kosmoseoperatsioonide Keskus (ESOC) Saksamaal tegutsenud minimaalse mehitatusega.

Koroonaviiruse pandeemia tõttu lükati ka satelliidi Sentinel 6 start edasi novembrisse. Kõnealune satelliit on osa Kopernikuse programmist, millega jälgitakse Maa atmosfääri ja merevee taseme tõusu.

ESA teadlaste kinnitusel on kliimamuutuste jälgimine kosmosetehnoloogiaga äärmiselt oluline, et täita 2050. aastaks seatud süsinikuneutraalsuse eesmärk.

Eelmisel nädalal avalikustatud uues ELi eelarvekavas on kosmoseprojektidele ette nähtud 14,8 miljardit eurot, mida on pisut vähem kui eelmises eelarves.

Osa Euroopa Parlamendi saadikuid on kosmose-eelarve kärpimise vastu.

«Need on olulised programmid, mis vajavad rahastust, sest nad annavad majanduslikus mõttes suurt kasu, nagu ka teaduse mõttes programmi Horisont Euroopa raames,» ütles Euronewsile Portugali saadik Maria da Graça Carvalho.

Tema hinnangul on äärmiselt tähtis, et innovatiivsed väike- ja keskmise suurusega ettevõtted saavad kasutada kosmoseprojektidest saadud andmeid inimestele kasulike teenuste loomiseks.

Euroopa kosmosetööstus annab tööd 230 000 inimesele ning toob aastas kaheksa miljardit eurot tulu seadmete tootmisest ning 60 miljardit eurot tulu andmete ja teenuste müügist.

Tagasi üles