Poola valimiste lükkumine juuni lõppu kahandab Duda jätkamise šansse

Poola presidendi Andrzej Duda valimisreklaam mai alguses pealinna Varssavi lähistel asuva Lomianki tänaval. Foto: Czarek Sokolowski / AP / Scanpix

Poola parlamendi esimees Elżbieta Witek teatas täna, et koroonaviiruse tõttu mais toimumata jäänud presidendivalimised peetakse 28. juunil. Viimaste arvamusküsitluste kohaselt võib ees oodata üllatus, sest liberaalne opositsiooni kandidaat on kinni püüdnud seni suurt edu nautinud ametisoleva riigipea Andrzej Duda.

Pikka aega valimiste kindlaks soosikuks peetud president Duda on sel nädalal toetust kaotanud, sest koroonaviiruse sulgemismeetmetest tingitud majandusraskused hakkavad riigis tunda andma.

Viimaste arvamusküsitluste järgi võib valitseva Seaduse ja Õigluse (PiS) partei toetatud Duda liberaalsele Varssavi linnapeale Rafał Trzaskowskile isegi kaotada. 

Algselt pidid Poola presidendivalimised toimuma 10. mail, kuid koroonaviiruse pandeemia ajal tekkinud poliitilise kriisi tõttu loobus PiSi juht Jarosław Kaczyński viimasel minutil sellest kavast, pakkudes läinud nädalal uue valmispäevana välja 28. juuni, mille Witek nüüd kinnitas. Kaczyńskit peetakse Poola tegelikuks otsustajaks, mis siis et ta ei kuulu valitsusse.

Hilise võistlusse sekkujana peab Trzaskowski seitsme päeva jooksul oma kandidatuuri kinnitamiseks koguma 100 000 toetusallkirja.

Ülejäänud üheksa kandidaati, nende seas Duda, saavad kasutada enne 10. maid kogutud allkirju. 

Valimiste teine voor peetakse tõenäoliselt 12. juulil, kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus enam kui 50-protsendilist toetust. 

Õiguse ja Õigluse valitsus ning liberaalne opositsioon on olnud pikka aega kibedas patiseisus, mida saatvad küsimused ulatusid tervise ning valimiste praktilise korraldusega seotud muredest põhiseaduslike ja demokraatiaga seotud kõhklusteni välja. 

Seisakule tehti lõpp eile, kui parlament võttis vastu reeglid, mis lubavad nakatumisohu tingimustes korraga nii posti teel hääletamist kui ka tavapärast hääletamist jaoskondades. 

38 miljoni elanikuga Poolas on ametlikel andmetel kinnitanud 24 545 koroonaviiruse juhtumit, millest 1102 on lõppenud surmaga. Viiruse suhtes on inimesi testitud Poolas piiratud ulatuses. 

Valimistega seotud vastuolud asetusid laiemasse konteksti seoses Euroopa Liidu (EL) pikka aega kestnud murega Poola vastavusest demokraatlike standarditega.

Euroopa Komisjon on PiSi justiitsreformide osas algatanud neli rikkumismenetlust. EL on seisukohal, et kohtute sõltumatuse õõnestamine võib kahjustada demokraatiat ning õigusriigi põhimõtete järgimist.