Julgeolekurisk Lätis: Venemaa jäi ilma võimalusest hoida NATO riigi väeosal kaameratega silm peal

Valvekaamera. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Venemaa tahtis piiriülese koostöö raames paigaldada Läti kirdeossa Alūksne järve äärde kaamerad, mis oleksid võimaldanud koguda infot läheduses asuvate Läti relvajõudude kohta. Telekanali TV3 saate «Nekā personīga» andmetel pani Läti Julgeolekuteenistus (VDD) projektile käe ette.

Kahe riigi vahelise ettevõtluse, keskkonnakaitse, spordi ja muude valdkondade arendamiseks loodi Läti ja Venemaa piiriülese koostöö programm. Lätis juhib seda keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeerium, Vene poolel aga majandusministeerium. Programm saab lõviosa rahast Euroopa Liidult  – 15 miljonit eurot, samas kui Venemaa panustab 8 miljoni ning Läti riik ligi ühe miljoni euroga. Projekte kirjutavad ja realiseerivad mõlema riigi omavalitsused koos.

Paraku pakuvad piiriülesed projektid huvi ka välismaa luureteenistustele. Sellest võib lugeda VDD viimasest aastaraamatust. Konkreetseid näiteid VDD küll ei too, kuid teadaolevalt on tegemist kolme Lätile potentsiaalselt ohtliku projektiga. Neist kaks on teada ka «Nekā personīgale».

Paarkümmend Läti omavalitsust ja Pihkva veefirma Gorvodokanal on otsustanud üheskoos uurida ja parandada veevarustust. Sellest teavitatakse elanikke, rajatakse uued puuraugud ning pumbajaamad. Sealjuures osalevad Pihkva esindajad Latgales vahetult veevarude uurimises ning pääsevad veefirma ruumidesse ja seadmetele ligi. Ent Läti eriteenistuse hinnangul kujutab Vene esindajate juurdepääs riigi julgeoleku seisukohalt olulisele ettevõttele ohtu.

Kuigi osapooli on ohtudest informeeritud, pole projekti seisma pandud.

Teise kahtlase projekti kohta on teada, et selle tahtis ellu viia Alūksne omavalitsus koostöös Pihkva oblastis tegutseva riikliku ettevõttega, millel nimeks Protivopožarnõi Lesnoi Tsentr (Metsa tuleohutuskeskus). See firma kavatses paigaldada Alūksne järve äärde kaamerad, mis Vene poole esindajate sõnul oleksid aidanud tagada järvel veeohutust. Kuid kaamerate vaatevälja oleks jäänud Läti relvajõudude baas. VDD avaldas projektile vastuseisu ning see lõpetati.

Alūksne linnapea Arturs Dukulis, kelle haldusalas Läti maavägede sõjakool ning Zemessardze (Maakaitse) staap asuvad, püüdis tulevasi projekte silmas pidades kriitilisi väljaütlemisi idanaabri aadressil vältida.

Samas linnapea kinnitas, et 2018. aastal tutvustasid külalised Venemaalt rahvasaadikutele, kuidas töötavad Venemaal online-kaamerad, mis olevat mõeldud tulekahjusid avastama. Alūksne linnasaadikutele tundus puhkajate ohutust tagavate jälgimisseadmete idee alguses huvipakkuv ning projekti maksumuseks hinnati 340 – 380 tuhat eurot.

Kaamerate katkematu töö pidi tagama Vene firma Formoza-Servis, mille kodulehel pakutakse klientidele teenuseid alates tahmakasseti vahetamisest ning lõpetades kaameratest ja anduritest koosnevate jälgimissüsteemidega.

Tähelepanu väärib aga tõsiasi, et Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) on väljastanud Formoza-Servisile loa töötamiseks riigisaladusega. Teadaolevalt oli Vene delegatsioon tungivalt soovitanud kaasata projekti just seda firmat. Seega oleks kaameratest saadud info talletatud Venemaal asuvatesse serveritesse.

Samuti olid venelased lubanud, et vaatlusseadmed ühendatakse Läti päästeteenistuse ja teiste siseministeeriumi ametkondadega. Kuid sel moel oleks Vene luurel tekkinud lihtne võimalus pääseda ligi lõunanaabrite päästeteenistuse, kiirabi ja politsei infosüsteemidele.

«Nekā personīga» andmetel oli kavas paigaldada vähemalt kaks kaamerat sõjakooli ja Zemessardze staabi lähedusse, nii et nende vaatevälja ulatuks ka baasi viiv tee. Vaatlusseadmed oleksid edastanud serveri haldajatele infot Läti relvajõudude kohta ööpäevaringselt. Pole välistatud, et idanaabri eriteenistused oleksid korraldanud «õnnetusjuhtumi», et näha, kuidas Läti relvajõud reageerivad.

Tagasi üles