SELETAJA: Mis on ELi eelarve?

Postimees
Copy
Eurosaadik Moritz Korner istungil, kus Euroopa Komisjon uut eelarvekava tutvustas.
Eurosaadik Moritz Korner istungil, kus Euroopa Komisjon uut eelarvekava tutvustas. Foto: Johanna Geron / REUTERS / Scanpix

ELi eelarve aastateks 2021-2027 ja eriti mõte sinna juurde laenata raha taaskäivitamisfondiks, hoiab ühenduse poliitikute meeli ärevil kindlasti veel rohkem kui kuu aega.

Mis teeb ELi eelarve eriliseks? Erinevalt tavalistest riigieelarvetest on ELi eelarve mõeldud ennekõike investeeringuteks. Raha peaks minema valdkondadesse, mille kõik liikmesriigid on soostunud prioriteetseks seadma (nt põllumajandus, infrastruktuur, regionaalareng, ühenduse välispiiri valvamine jne).

ELi eelarved võetakse vastu seitsme-aastaste pakettidena, kust siis omakorda aasta kaupa raha jaotatakse. Praegu kehtib aastate 2014-2020 pikk eelarve, mis on pisut üle triljoni euro ehk 1,02 protsenti kogu ühenduse rahvatulust.

Kust tuleb ELi eelarvesse raha? Teatud protsent iga liikmesriigi rahvatulult, ühenduse omavahendeist (tollimaks ELi imporditavatelt kaupadelt, suhkrumaks), osa liikmesriikides kogutavast käibemaksust ning muudest vahenditest (näiteks euroametnike palga maksustamisest).

Mille üle praegu vaieldakse? Praegu käivad kõnelused aastate 2021-2027 ELi eelarve üle.

Kui algselt oldi pettunud, et kukkus läbi veebruarikuine spetsiaalselt eelarve arutamiseks korraldatud erakorraline ülemkogu, siis pärast koroonakriisi puhkemist oli mõnevõrra kergendus, et tulevast eelarvet veel polnud valmis - nüüd annab see võimaluse orienteerida kogu dokument tõvekriisist taastumisele.

Uue eelarvekavandi käis Euroopa Komisjon välja 27. mail. See oleks nende ettepaneku kohaselt 1,1 triljonit eurot.

Praeguse seisuga kütab põhieelarvest isegi rohkem kirgi nn taaskäivitamisfond, mis peaks tavaeelarvele lisanduma. Euroopa Komisjoni välja pakutud plaani kohaselt sisaldaks taaskäivitamisfond 750 miljardi euro suurust summat, mille ühendus laenaks oma tavaeelarvele juurde selleks, et aidata liikmesriikide majandustel koroonakriisist taastuda. Sellest omakorda 500 miljardit võiks komisjoni plaanide kohaselt jagada liikmesriikidele toetustena ja 250 miljardi ulatuses saaksid riigid soovi korral laenu võtta.

Kes on põhilised vaidluspooled? Isegi rohkem kui Põhja- ja Lõuna-Euroopa vastandamine pädeb siin pigem jõukate ELi keskosa ja vaesemate ühenduse servaala maade huvide eristamine.

Juba veebruariks joonistus välja, et vaidluse ühel poolel on nn ihne nelik (Austria, Holland, Rootsi, Taani) ja teisel end ühtekuuluvuspoliitika sõpradeks nimetavad riigid (Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari).

Nn ihned on maad, kes maksavad ühenduse eelarvesse enam, kui sealt tagasi saavad, ning tahaksid pigem väiksemat ühiseelarvet. Ühtekuuluvuspoliitika sõbrad on aga riigid, kes saavad vastavatest fondidest nende jaoks olulisi summasid ja tahaksid, et EL eelarve ka edaspidi suurem oleks.

Millal on lootust kokkuleppeks? Siiani usutakse, et ELi eelarves kokku leppimiseks oleks siiski parem (või et see oleks suisa võimalik ainult juhul), kui ühenduse liikmesriikide liidrid taas üksteist silmast silma näeksid.

Praeguseks on juba selge, et Belgias on liiga palju uusi koroonaviirusse nakatumisi selleks, et ELi riikide valitsusjuhid ja riigipead saaksid koguneda 18.-19. juunil Brüsselisse plaanilisele ülemkogule. Sestap toimub ka juunikuine ühenduse liidrite kohtumine virtuaalselt.

Loodetakse, et luus ja lihas saavad liidrid Brüsselisse koguneda juuli keskel ja siis ka lõpuks kokku leppida uues eelarves. Pärast ülemkogu liigub eelarveplaan veel kooskõlastusele Euroopa Parlamenti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles