Saksamaal ollakse mures USA vägede võimaliku vähendamise pärast

USA sõdurid Tegeli lennuväljal.

FOTO: AP/Scanpix

Saksa poliitikud on mures USA presidendi Donald Trumpi väidetava kava pärast vähenda märgatavalt Saksamaal baseeruvate USA vägede arvu.

Poliitikute hinnangul võib see nõrgestada NATO kaitse olulist tugisammast piirkonnas.

Saksa välisminister Heiko Maas tunnistas täna, et suhted  Ühendriikidega on «komplitseeritud» ja avaldas kartust, et USA sisevastuolud võivad rahvusvahelisi pingeid veelgi suurendada.

Maas ütles usutluses Bild am Sonntagile, et kui USA viib ellu plaani viia Saksamaalt ära tuhandeid seal baseeruvaid Ameerika sõdureid, «võtab Saksamaa selle teadmiseks».

Minister rõhutas, et Saksamaa väärtustab aastakümneid kestnud koostööd Ameerika vägedega, mis on mõlema riigi huvides.

Ühtlasi väljendas Maas muret, et USA presidendivalimiste kampaania võib Ameerikat veelgi polariseerida ja õhutada poliitikas populismi.

«See ei muuda üksnes raskemaks riigisisest kooseksisteerimist, vaid õhutab konflikte ka rahvusvahelisel tasandil. See oleks viimane, mida me vajame,» ütles välisminister. 

Teised kõrged Saksa poliitikud oluid otsekohesemad, nimetades seda otseseks löögiks kahepoolsetele suhetele ja võimalikuks julgeolekuriskiks. 

Kantsler Angela Merkeli transatlantiliste suhete koordinaator Peter Beyer hoiatas, et Trumpi otsus võib rängalt mõjutada Saksamaa ja USA suhteid. 

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutas reedel, et president Donald Trump on andnud Pentagonile käsu vähendada Saksamaal teenivate USA sõdurite arvu 9500 võrra. Praegu baseerub alaliselt Saksamaal 34 500 Ameerika sõjaväelast. 

Journal märkis ühtlasi, et Saksamaal üheaegselt viibivate USA sõjaväelaste laeks määrarakse 25 000, mis on praegusest kaks korda vähem. 

Säärane samm vähendaks märgatavalt USA panust Euroopa kaitsesse NATO raames, kuigi see võiks mõjutada ka Pentagoni operatsioone Aafrikas ja Lähis-Idas. 

Maas tunnistas probleeme Trumpi administratsiooniga. 

«Me oleme lähedased partnerid Atlandi-üleses liidus. Kuid see on komplitseeritud,» märkis ta, viidates vaidlustele seoses Iraani tuumaleppe, kaitsekulutuste ja Berliini toetusega Vene gaasitorule. 

Seni ei ole vägede vähendamisele veel ametlikku kinnitust tulnud, kuid Trump leige toetus pikaajalistele koostöölepetele Euroopa liitlastega on põhjustanud siin pool Atlandit muret. 

Saksamaa võõrustab Teise maailmasõja pärandina rohkem USA vägesid kui ükski teine Euroopa riik. 

Merkeli kristlike demokraatide kõrge ametniku Johann Wadephuli sõnul näitab vägede vähendamise kava peaks näitama, et Trumpi administratsioon jättis unarusse elementaarse asja: liitlaspartnerite kaasamise otsustusprotsessi.

See on ka järjekordne «äratus» eurooplastele võtta suurem vastutus omaenda kaitse eest, ütles ta laupäeval.

Ainult Hiina ja Venemaa võidavad lahkhelidest NATO liitlaste vahel, lisas Wadephul.

Tagasi üles