Trumpi kritiseerivad üha enam ka vabariiklased (1)

Copy
USA president Donald Trump.
USA president Donald Trump. Foto: LEAH MILLIS/REUTERS

USA president on oma esimese ametiaja vältel tekitanud tugevaid tundeid nii kodu- kui välismaal,  Soome politoloogide hinnangul on viimasel ajal hakanud teda üha sagedamini kritiseerima vabariiklased. 

Turu ülikooli John Mortoni keskuse professor Benita Heiskanen ütles uudisteagentuurile STT, et vabariiklaste loodud rühmitus The Lincoln Project on juba kuu aega avaldanud Trumpi-vastaseid reklaame ja öelnud end toetavat demokraat Joe Bidenit. 

«Nüüd siis veel see New York Timesi artikkel. Taolisi asju aeg-ajalt tuleb ja seisukohavõtud tugevnevad,» lausus Heiskanen, viidates Times nädalavahetuse loole, kus loetletakse vabariiklasi, keda ei arvata toetavat Trumpi teist ametiaega või kes on kimpus otsustamisega. 

Helsingi ülikooli dotsent Markku Ruotsila omakorda arvas, et Trumpi vastustavad vabariiklased on lihtsalt viimastel nädalatel aktiveerunud ja üldisemat lõhet erakonnas ei ole.

«Need vabariiklased on paari viimase nädala vältel nähtavalt aktiivsemaks muutunud. Neil on oma organisatsioonid ja nad teevad kampaaniat Trumpi vastu. Siin ei ole tegemist mingi laiema seltskonnaga, kellel oleks vabariiklastest hääletajate seas suurt toetust.» 

New York Timesi andmeil ei toeta Trumpi näiteks endine president George W. Bush. Samuti on Trumpi vastu Utah vabariiklasest senaator Mitt Romney. Eelmistel valimistel vabariiklaste nominatsiooni nimel võidelnud Jeb Bush ei ole allikate sõnul kindel, kuidas hääletada.

Alaska senaator Lisa Murkowski on aga oma kahtlustest avalikult rääkinud. 

«Loen olukorda nii, et neile, kes on istuva presidendi vastu ja kes on selle liikumise taga, on väiksem halb saada presidendiks tuntud mõõdukas demokraat Biden,» lausus Heiskanen. 

Tema sõnul on viimaste sündmuste valguses nähtud Trumpis rohkem kahju kui kasu. 

Markku Ruotsila ei pidanud tavapäraseks, et erakonna esindajad ei toeta istuva presidendi teist ametiaega. 

«Kuid Trumpis ei ole midagi tavapärast. Tavalised valimistel käitumise reeglid siin ei toimi.»

Ruotsila sõnul on ajalooliselt raskused istuva presidendi erakonnas tähendanud probleeme presidendile. Trumpi puhul arvas ta olevat olukorra teistsuguse.

USA-d on lisaks koroonaviiruse epideemiale raputanud viimastel nädalatel ulatuslikud meeleavaldused, mille vallandas mustanahalise George Floydi surm kinnipidamisel. 

Ruotsila ei usu, et viimase aja sündmused Trumpi populaarsust palju mõjutavad. Heiskanen aga arvab, et on raske hinnata, kuidas rahutused ja Trumpi viis neile reageerida on presidendi toetusele mõjunud. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles