Siberi kütuseleke saastab Arktika mageveejärve
Riikliku eriolukorra põhjustanud diislileke on saastanud mageveejärve Venemaa Arktikas, ütles täna Vene ametiisik pärast võimude teateid lekke kontrolli alla saamisest.
Krasnojarski krai ametnikud tunnistasid hiljuti, et suurel hulgal saastunud vett on leitud teisel pool ujuvtõkkeid, mis pidanuks diiselkütuse leviku peatama.
Norilski lähedal asuvast soojuselektrijaamast lekkinud naftatooteid leitud juba Pjassino järvest, ütles Krasnojarski krai kuberner Aleksandr Uss ajakirjanikele.
«Kütus sattus Pjassinosse. See on umbes 70 kilomeetri pikkune suurepärane järv. Loomulikult on seal ka kala ja hea biosfäär. Aga vaat, kuidas see praeguse koormuse välja kannatab, ennustada ei saa. (...) Praegu on tähtis mitte lasta kütust levida Pjassina jõkke, mis sealt edasi põhja liigub. Arvan, et see on võimalik,» ütles Uss.
Ülemöödunud reedel ei pidanud ettevõttele Norilski Nikel kuuluva soojuselektrijaama kütusemahuti kandekonstruktsioonid vastu, mahuti purunes ja 15 000 tonni diiselkütust valgus Ambarnaja ja Daldõkani jõkke. 6000 tonni kütust imbus pinnasesse.
Vene president Vladimir Putin kuulutas katastroofi tagajärgede likvideerimiseks välja riikliku eriolukorra.
Pjassino järv asub 20 kilomeetri kaugusel Norilskist ja selle pindala on 735 ruutkilomeetrit. Sellesse koguneb vesi teistest suurtest Putorani platoo järvedest.
Järvest voolab välja Pjassina jõgi, mis asub Suurel Arktilisel looduskaitsealal ja suubub Kara merre.
Venemaa Greenpeace'i juht Vladimir Tšuprov ütles teisipäeval uudisteagentuurile AFP, et tema meeskonnal ei ole õnnestunud koroonapiirangute tõttu sündmuskohale jõuda.
Tema sõnul oleks katastroof, kui 10 000 tonni kütust järve jõuaks, ja sarjas võime ebapiisavas teavitamises lekke ulatusest.
Leke on palju suurem kui 2007. aastal Kertši väinas aset leidnud suurõnnetus, kui vette sattus 5000 tonni naftat, märkis Maailma Loodusfondi (WWF) ekspert Aleksei Knižnikov.
Tollal oli Kertši leke suurim omalaadne Venemaal ning vajas sõjaväe ja sadade vabatahtlike sekkumist.
Knižnikov märkis, et diislikütus on naftast kergem ning see pigem aurustub kui upub, kuid puhastustööd on mürgisemad.
Ambarnaja jõge on raske puhastada, sest see on liiga madal, et kasutada praame ning asub kõrvalises paigas, kus pole teid.
Keskkonnaminister Dmitri Kobõlkini sõnul oleks kütuse põletamine, nagu mõned soovitavad, liiga riskantne.
Norilski Nikel on maailma juhtiv nikli- ja pallaadiumitootja. Ettevõtte juht Vladimir Potanin ütles läinud nädalal Putinile, et tema firma tasub puhastusoperatsiooni kulud, mis küünivad hinnanguliselt 146 miljoni dollarini.