Rootsi erimeelsused kaitseküsimustes võivad kajastuda koostöös Soomega

Copy
Rootsi sõjaväelased õppusel Ojamaal (Gotlandil) Visbys.
Rootsi sõjaväelased õppusel Ojamaal (Gotlandil) Visbys. Foto: TT News Agency / Scanpix

Rootsi erakondade suutmatus leppida kokku kaitsepoliitika lähiaastate arengusuundades võib kajastuda ka kaitsekoostöös Soomega, ütles teisipäeval välispoliitika instituudi vanemteadur Charly Salonius-Pasternak.

Koostöö ja eelkõige ühisõppuste mõttekuse võib seada kahtluse alla olukorras, kus teise poole sõjaline võimekus näib puudulik piisava abi osutamiseks.

«On palju raskem asuda süvendatult kaitsekoostööd kavandama, kui küsimus ei ole enam vaid selles, kas Rootsi poliitikud otsustavad Soomet toetada,» tõdes Salonius-Pasternak.

Tema sõnul olid Rootsi sõjalise võimekuse puudused hästi teada, kui naaberriigid mõne aasta eest hakkasid kaitsekoostööd tihendama. Seda on saatnud siiski mõte, et asja kallal töötatakse ja mingil hetkel 2020. aastatel on Rootsil varasemast märksa võimekam sõjavägi. 

Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist teatas teisipäeval, et parlamendiparteide ühise kaitsekomitee (Försvarsberedning) arutelu lõppes tulemusteta. Parempoolne opositsioon soovinuks suurendada kaitsekulutusi lisaks juba varem kokku lepitule, kuid sotsiaaldemokraatide juhitav valitsus ei olnud selleks valmis.

Üksmeele puudumine seab Salonius-Pasternaki meelest eesmärgi sõjalise võimekuse märgatavast parandamisest küsimärgi alla. 

«Raporteid on küll koostatud, ent kui on vaja raha mängu panna, siis takerdutakse.»

Ebakindluse tõttu on Rootsi kaitseväel raskem teha mõistlikke investeeringuid. Planeerida maaväe uue brigaadi loomist – võib-olla Soome toetuseks – on uljas samm, kui selle ülalpidamiseks raha ehk ei tulegi, tõdes Salonius-Pasternak.

Kaitsekoostööst on palju abi, kuid selleks kulub teatud määral ka oma ressursse, märgib teadur. 

«Mingil hetkel võidakse Soomes otsustada, et me nüüd kärbime seda koostööd, sest ebakindlus selle osas, mida me oma partneritelt saada võime vaid kasvab,» lausus Salonius-Pasternak.

«Sõja mängimist võib jätkata laual, kuid tuhandeid sõdureid metsas treenida ei ole tingimata mõtet, kui teatakse, et päris olukorras puudub võimekus harjutatut ellu viia,» jätkas ta.

Erinevalt Soomest on Rootsi olnud varmas kasutama ühisõppusi julgeolekupoliitiliste sõnumite edastamiseks välismaailmale. Nõnda talitas hiljuti kaitseminister Hultqvist, kui USA pommitajad B1 Rootsi kohal lendasid. 

«Suutmatus kaitsekulutustes kokku leppida annab küll vastupidise signaali,» tõdes Salonius-Pasternak.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles