Trump seisab jõuliselt vastu väebaaside ümbernimetamise üleskutsele

USA president Donald Trump Valges Majas.

FOTO: Reuters/ScanPix

USA president Donald Trump välistas kolmapäeval üleskutse muuta Ühendriikide sõjaväebaaside nimed, millel on Ameerika kodusõjas könföderatsiooni poolel võidelnud liidrite nimed, avaldades nii vastupanu survele kaotada avalikest kohtadest mälestusmärgid, mis peavad au sees omal ajal orjandusmeelset lõunaosariikide ühendust.

«Need monumentaalsed ja äärmiselt võimsad baasid on muutunud osaks suurest Ameerika pärandist ning võitmise, võidu ja vabaduse ajaloost,» säutsus Trump.

«Minu administratsioon ei kavatse isegi kaaluda nende suursusugste ja legendaarste sõjaväerajatiste ümbernimetamist. Meie kui maailma võimsaima riigi ajalooga ei saa jännata. Austage meie sõjaväge!»

Trumpi säutsule, mille eesmärk on säilitada baaside nimed nagu Põhja-Carolinas asuv Fort Bragg, andis kaalu juurde Valge Maja pressisekretäri Kayleigh McEnany otsus see ette lugeda ning anda koopiad sellest Valge Maja ajakirjanikele.

McEnany nimetas taolisi üleskutseid muuta nimesid «täielikuks mitte-algatuseks».

Rassismivastaste ja politseivägivalla vastu korraldatud meeleavaldustega seoses on jõuliselt esile kerkinud üleskutsed nimetada ümber taolised rajatised.

Kõne all on konkreetselt kümme baasi, mis austavad kodusõja kaotanud ja orjanduse säilitamise alalhoidmisele alla jäänud setsessionistliku Lõuna kindraleid. Teiste seas on sellised kuulsad baasid nagu Fort Bragg Põhja-Carolinas, Fort Hood Texases ja Fort Benning Georgia osariigis.

Rassismivastastest meeleavaldustest esile tõusnud raevu laine on võtnud fookusesse ka lõunaosariikide kodusõjakangelaste mälestusmärkide ja kujude eemaldamiseks. Lisaks on afroameeriklaste kaitseks korraldatud protestide sihtmärgiks võetud ka konföderatsiooni lipp ja viimati suisa maadeavastaja Christoph Kolumbuse kujude eemaldamise, kuna viimane avas Ameerika Euroopa asustajatele.

Bostonis raiuti meresõitja kujul pea maha, ütles politsei kolmapäeval. Veel üks Kolumbuse kuju võeti maha Virginia osariigis.

Sarnased rünnakud ajalooliste isikute kujudele, mida aktivistid peavad rassismi ja orjandust au sees hoidvaiks, on aset leidnud ka Suurbritannias ja Belgias.

USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ütles kolmapäeval, et Kapitooliumilt tuleb eemaldada 11 konföderatsiooni sõduri või ametniku kuju.

«Mälestusmärgid meestele, kes propageerisid julmust ja barbaarsust oma puhtalt rassistlike eesmärkide saavutamise nimel, on groteskne solvang neile (Ameerika demokraatia ja vabaduse) ideaalidele,» kirjutas kongressi kõrgeim demokraat vastavale erakondadeülesele komisjonile.

«Nende kujud avaldavad austust vihale, mitte pärandile,» lisas Pelosi. «Need tuleb eemaldada.»

Kaitseminister Mark Esper viitas varem sel nädalal, et ta on vähemasti avatud erakondadeülesele arutelule baaside ümbernimetamise küsimuses.

USA merevägi andis samas teada, et keelustab konföderatsiooni lipu kasutamise kõigil oma laevadel ja erinevates rajatistes.

«Korralduse eesmärk on tagada üksuse ühtekuuluvus, säilitada kord ja distsipliin ning seista mereväe tuumikväärtuste eest nagu au, julgus ja pühendumine,» ütles admiral Michael Gilday.

Võidusõiduautode sarja korraldav NASCAR teatas samuti kolmapäeval, et keelustab konföderatsiooni lipud, sest need esindavad vastupidiseid väärtusi, mida nemad püüavad juurutada, nagu kõigi jaoks avatud ning kaasavat võistluste keskkonda.

Trumpi loogikat, mille kohaselt esindavad kodusõja kaotanud Lõuna kindralite nimed Ameerika «võitmise» traditsioone, on paljud juba kahtluse alla seadnud. Konföderatsioon kandis hävitavaid kaotusi oma ülestõusus riigi vastu, mida tänapäeva sõjavägi teenib.

Armee erukindral ja Luure Keskagentuuri (CIA) endine juht David Petraeus, kes sai mitmel korral väljaõpet Fort Braggis, nimetas Lõuna kindraleid «reetureiks».

«Saada väljaõpet baasides, mis on nimetatud nende järgi, kes haarasid relva Ühendriikide vastu ning õiguse eest orjastada teisi, see iroonia on möödapääsmatu,» kirjutas Petraeus teisipäeval väljaandes The Atlantic.

«Enamik konföderatsiooni kindraleid, kelle järgi meie baasid on nimetatud, olid silmatorkamatud, et mitte öelda ebapädevad lahinguvälja komandörid.»

Ameerika Riikide Konföderatsioon oli riik, mis eksisteeris Põhja-Ameerikas aastail 1861 kuni 1865 ning mille diagonaaliga ristiga puna-sini-valget lippu peetakse mitmel pool, peamiselt lõunaosariikides, senini au sees.

Tagasi üles