Kurnatud India arstid kardavad, et kriis alles algab

India tervishoiutöötajad New Delhis.

FOTO: Hindustan Times / Scanpix

New Delhis asuva erahaigla arstid toimetavad kaitseülikondades intensiivravipalatites, kus koroonahaiged on hõivanud kõik voodid, ja kardavad, et kriisi hullem osa on alles ees.

«Me ei tea, millal see haripunkti jõuab,» ütles Max Smarti erihaigla doktor Deven Juneja.

«Me kõik loodame parimat, aga oleme vaimselt ja füüsiliselt valmis halvimaks.»

India võimud on viimastel päevadel leevendanud kuid kestnud liikumispiiranguid, millega loodeti viiruse levikut tõkestada.

Piiranguid sundisid tühistama majanduspõhjused, ja rahva taastunud liikumisega üle 1,3 miljardi elanikuga riigi on tõusnud ka koroonaviirusega nakatumiste arv.

Iga päev tuvastatakse ligi 10 000 nakatunut, ametlikel andmetel on koroonaviirus rohkem kui 275 000 inimesel. India on sellega maailmas viiendal kohal.

COVID-19 tagajärjel on ametlikult surnud ligi 8000 inimest, aga arvatakse, et tegelik ohvrite arv on palju suurem.

Ajalehed avaldavad lugusid inimestest, kes on surnud, sest pole saanud arstiabi. Valitsus on muutnud kriketistaadionid välihaiglateks. Krematooriumid tulevad vaevu tööga toime.

Eriti täbar on olukord pealinnas New Delhis, kus linnavalitsus ennustas sel nädalal, et nakkusjuhtumite arv kasvab juuli lõpuks 20 korda ja ulatub üle poole miljoni. Tervishoiusüsteem ei ole selleks valmis.

Maxi haigla nagu ka teised 20 miljoni elanikuga New Delhi erahaiglad on saanud valitsuselt käsu eraldada 20 protsenti voodikohtadest koroonapatsientidele.

Juneja sõnul on patsientide tulv hakanud tunda andma paaril viimasel päeval ja üha rohkem on inimesi, kes otsivad vaba haiglavoodit.

«See on loomulikult suurendanud meie koormust. Me tahame saada oma patsiendid võimalikult kiiresti haiglast välja, ja püüame rohkem voodikohti luua,» ütles ta.

Nakkusosakonna õde Jyoti Ester tunnistas, et kogu aeg on väike hirm, sest keegi ei tea, millal viirus temani jõuab.

India palavuses tundide kaupa kaitseriideid kanda on samuti raske, see nõuab füüsilist ja vaimset vaprust, ütles koroonaosakonna õde Vinita Thakur.

Tagasi üles