Eurosaadikud paluvad pühendumist ühenduse kaitsele

Briti sõdurid õppusel Poolas. Eurosaadikud kutsuvad üles koroonakriisi tõttu kaitseküsimusi mitte unustama.

FOTO: Sgt. Timothy Hamlin/Planetpix/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa Parlamendi 45 saadikut erinevatest fraktsioonidest kutsusid sel nädalal Euroopa Komisjoni üles minema koroonakriisist hoolimata edasi sõjaväelise liikuvuse parandamise plaaniga.

Eurosaadikud kutsusid Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, Euroopa Liidu välispolitikajuhile Josep Borrellile ja Euroopa Komisjoni eelarvevolinikule Johannes Hahnile suunatud pöördumises üles arvestama ühenduse seitsmeaastases eelarves ambitsioonika sõjaväelise liikuvuse parandamise plaaniga.

Allakirjutanute seas olid ka Eesti eurosaadikud Riho Terras, Urmas Paet, Andrus Ansip ja Sven Mikser. Terras kirjutas teemat kommenteerides Twitteris, et sõjalise mobiilsuse arvelt kokkuhoidmine oleks iseendale jalga tulistamine.

EL-i uut seitsmeaastase perioodi eelarvekava tutvustati mais ja koroonakriisist tingituna keskenduti aruteludes peamiselt sellele, kuidas kavatseb ühendus eelarvega kaasa aidata viiruse levikust tingitud majanduskriisist väljatulekule.

Nüüd tuletasid 45 eurosaadikut oma kirjas meelde komisjoni poolt 2018. aastal tutvustatud sõjaväelise liikuvuse parandamise tegevuskava ja esitasid palve seda  mitte unustada, kirjutas Euractiv.

Kahe aasta eest tutvustatud tegevuskavas määrati kindlaks mitmed operatiivmeetmed, millega kõrvaldada sõjaväelist liikuvust takistavad füüsilised, menetuslikud või regulatiivsed tõkked. Plaani elluviimise järel peaks sõjaväelaste ja sõjalise tehnika liigutamisel EL-i siseselt kaduma piirangud ja vähenema sellega seotud bürokraatia.

Sõjalise liikuvuse parandamise tegevuskava

2018. aastal avalikkusele tutvustatud sõjalise liikuvuse parandamise tegevuskavas oli kesksel kohal küsimus taristust. 

Tõdeti, et taristupoliitika ja investeeringud peaksid olema suunatud tsiviil- ja sõjaliste vajaduste vahelise sünergia loomiseks. See tähendab, et ühenduse transpordivõrk peaks sobima ka sõjaliseks kasutamiseks. 

Tegevuskava tutvustades öeldi, et komisjon kaalub võimalust anda täiendavat rahalist toetust sellistele projektidele, mis on prioriteetsed sõjalise liikuvuse parandamise jaoks ühenduses.

«Rahu hoidmine ja meie kodanike julgeoleku tagamine on Euroopa Liidu esmane ülesanne,» ütles tegevuskava kohta 2018. aastal Federica Mogherini, EL-i tollane välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

«Sõjalise liikuvuse lihtsustamine ELis võimaldab tegeleda tulemuslikumalt kriisiennetusega, tõhustada operatsioone ja esile kerkivatele probleemidele kiiremini reageerida,» lisas ta.

Plaani elluviimiseks lubas komisjon esialgu eraldada 6,5 miljardit eurot, ent aastate jooksul on summa aegamisi kahanenud ja uues seitsmeaastases eelarves nähakse sõjalise liikuvuse parandamiseks ette 1,5 miljardit eurot, kirjutas mõttekoja Carnegie Europe teadur Raluca Csernatoni.

«Sõjalisele liikuvusele vahendite eraldamine näitaks selgelt EL-i valmisolekut investeerida oma kaitsevõimekusse,» kirjutasid 45 eurosaadikut oma pöördumises. «EL-i eelarve peab peegeldama ühenduse strateegilisi prioriteete sõjalise liikuvuse parandamist piisavalt finantseerides.»

Niklas Novaky, Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika analüütik Wilfried Martensi nimelise Euroopa Uuringute Keskuse juures ütles mõni aeg tagasi Euractivile hoiatavalt, et kulud kaitsevalkonnale võivad arutelude käigus veelgi kahaneda.

Arutelud kaitsekulude ümber on taaskord rohkem päevakorras pärast kuuldusi, et Ameerika Ühendriigid kavatsevad Saksamaalt välja viia osa vägesid. Mitmed Saksamaa poliitikud rõhutasid selle teate järel, et Euroopa peab kaitseküsimustes ohjad senisest enam enda kätte haarama. 

Euractivi teatel on mitmed Euroopa Liidu ametnikud tuletanud meelde, et kokkuhoid kaitsekuludelt õõnestab ühenduse plaane vähendamaks sõjalist tuginemist Ühendriikidele.

Tagasi üles